Jõks kordas, et tema töö aluseks on põhiseadus. "Eesti Vabariigi põhiseadus ei ole mitte pelk juriidiline tekst, vaid väärtuste kogum ja meie riigi korraldamise alus. Eesti Vabariigi põhiseaduse lugemine, mõistmine ja tõlgendamine ei ole mitte juriidiline hookuspookus, vaid defineerib kõik selle, mida peame Eestis pidama kalliks ja väärtuslikuks," teatas Jõks.

"Välispoliitikas kavatsen pühendumisega jätkata Eesti senist selget joont – tugevad liitlassuhted Euroopa Liidus ja NATO-s. Selleks peame olema partneritena usaldusväärsed ja solidaarsed," lubas Jõks.

"Eesti välispoliitika saab olla mõjus ühtsena ja president ei saa ajada valitsusest erinevat välispoliitikat. Luban, et presidendina kasutan aktiivselt võimalusi Eesti riiki esindada ja ehitada häid suhteid meie partneritega," kirjutas Jõks.

"Väikeriigina ei saa meil olla valikut väärtus- ja huvipoliitika vahel. Väärikus tähendab oma põhimõtetele kindlaksjäämist. Lühiajalise kasu nimel tehtavad kompromissid põhimõtetega toovad kaasa pikaajalised hädad. Sellepärast olen järjepidevalt seisnud selle eest, et Venemaaga piirilepingu sõlmimisel ei unustaks me Tartu rahu. Head suhted naabriga on tähtsad, kuid Venemaaga suhete parandamine sõltub rahvusvahelise õiguse järgimisest Gruusias ja Ukrainas. Samamoodi ei saa me Türgi viisavabaduse või EL liikmelisuse osas teha järeleandmisi," lubas Jõks.

"Presidendina teeksin valitsuse moodustamise ettepaneku kandidaadile, kes on võimeline kokku panema tegusa ja usaldusväärse valitsuse. See võib, aga ei pruugi olla valimised võitnud erakonna juht. Põhiseaduse mõte ei luba ettepaneku tegemist isikule, kes on kriminaaluurimise all."

"Presidendina toetan parlamentarismi ja riigikogu õigust langetada poliitilisi valikuid nii, et tagatud oleks parlamentaarne debatt, opositsiooni õigused ja kooskõla põhiseadusega. Ma ei kavatse kergekäeliselt kasutada põhiseaduslikku vetot. Kobarseadused ning nende läbisurumiseks sidumine usaldushääletusega ei ole hea poliitilise kultuuri osa," teatas Jõks.