Presidendi kantselei teatas Delfile presidendi USA-kohtumised: "President osales neljal päeval ÜRO Peaassamblee 64. istungjärgu töös, Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama ja Michelle Obama vastuvõtul, ÜRO korraldatud esinduslikul kliimakonverentsil, kohtus kahepoolselt Turkmenistani presidendiga, osales Wall Street Journali vestlusringis, andis vastuvõtu New Yorgi Eesti Majas ja külastas Columbia Ülikooli."

Pikka nimekirja lugedes tuleb mainida, et Obamadega oli õhtusöök, kus osales veel ca 1000 inimest, Turkmenistani kolleegiga kohtumine vältas alla tunni, natuke pikem oli vestlusring mainekas majandusajalehes jne.

"Kohtumisi oli vähe," ütles Delfile anonüümne välispoliitikaguru. Küsisime hinnangu ka meie ühelt kogenumalt väliskommentaatorilt.
Toomas Alatalult.

"Minu arust normaalne koormus ja mitme sõnumiga," ütles Alatalu Delfile. "Kaalukaim oli muidugi kohtumine Turkmenistani presidendiga, kus Ilves rõhutas kõrbemehele EL-i ja USA huvitatust suhetes Turkmenistaniga," arvas Alatalu.

"Eestlastele teeb asja selgemaks gaasitoru Nabucco, mida EL on ammu ajanud ja kuna EL energiavolinikuks on lätlane Piebalgs, siis osutus siin teesillutajaks Läti president Zatlers, kes veel mullu kohtus ÜROs Berdimuhamedoviga ja käis ka visiidil Turkmenistanis."

Alatalu juhib tähelepaneu, et Ilves ei kohtunud USAs meie viimaste aastate traditsiooniliste liitlaste Gruusia ja Ukraina presidentidega.

"Seda tegi näiteks rõhutatult Leedu president. Ilvese tagasihoidlikkus Eesti sõprade osas on küll seletatav, ent mitte päris usutavalt - väikeriigi välispoliitika on äratuntav ja tugev siis, kui leiab rõhutamist selle järjepidevus," rääkis Alatalu. "Praegu jääb mulje, et meil on küll tugev seljatagune ja valmisolek sealt tulevaid eriülesandeid täita, kuid tegelemine vaid ühekordsete ülesannete täitmisega ei anna oma poliitika mõõtu välja. Presidendi saatjad peaksid hoolitsema selle eest, et näiteks Wall Street Journali ümarlaual esitatud mõtted leidnuks Eestis kajastamist."