"Meie arvates ei peaks majanduskasv tulema keskkonna arvelt. Eesti on need kaks eesmärki edukalt ühendanud. Oleme teinud alates 1990. aastast tähelepanuväärseid edusamme: meie SKP on kasvanud kuus korda, kuid meie süsinikdioksiidi heitkogus on sama ajaga poole võrra vähenenud," sõnas riigipea.

Ilves tõi välja, et viimasel paaril aastal on Eesti investeerinud kliimamuutuste mõju vähendamise projektidesse 400 miljonit eurot, mis on üle kahe protsendi Eesti aastasest SKPst. Taastuvenergia kasutamisel ja energiatõhususe suurendamisel on riik graafikus või isegi edestab seda. Eesti on pööranud pilgu ka uutele huvipakkuvatele valdkondadele, nagu transpordi keskkonnasõbralikkus ja ressursside efektiivsem kasutamine tööstuses.

"Meie kliimapoliitikal on olnud mitmeid positiivseid kõrvalmõjusid. WHO andmetel on Eestis tänapäeval puhtaim õhk maailmas. Tänu hoonete renoveerimisele oleme vähendanud CO2 heitkogust keskmiselt 30% ning ka inimeste küttearved on tunduvalt vähenenud," loetles president Ilves.

"Kui piiratud ressurssidega väikeriik seda suudab, peaks see olema võimalik ka suuremate ja rikkamate riikide jaoks," lisas ta.

Eesti riigipea nentis oma sõnavõtus, et inimeste poolt esile kutsutud kliimamuutuste mõju ulatub juba miljonite kaaskodanikeni - oleme aastakümneid jahtinud majanduskasvu, tekitades tarbimise ja keskkonnakaitse vahel ohtliku pinge.

"Tõestagem üheskoos, et inimkond ei vaja ärkamiseks fataalset üleilmset keskkonnašokki, vaid suudab selletagi mõista, kui tõsiseks ohuks on kliimamuutused meie planeedile," ütles Ilves.

Tippkohtumise kutsus kokku ÜRO peasekretär Ban Ki-New Yorgis ÜRO kliimamuutuste teemalisel tippkohtumisel viibiv president Toomas Hendrik Ilves ütles oma esinemises, et Eesti on hea näide, kuidas majanduskasvu on võimalik saavutada ilma keskkonda kahjustamata.moon ning peale Ilvese esindab Eestit ka keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.