President Ilves Stanfordi ülikoolis rahvahääletusest: oleme näinud, kuidas rahvas hääletuskasti juures reageerib hoopis teistele muredele
President Toomas Hendrik Ilves külastas Stanfordi Ülikooli politoloogia professori ja endise USA Moskva suursaadiku Michael McFauli kutsel, kes palus Eesti riigipea kõnelema tudengitele ja õppejõududele Euroopa ees seisvatest väljakutsetest.
President Ilvest tervitas Stanfordi ülikoolis USA endine välisminister Condoleezza Rice, kellega neil tekkis tihedam side 2007. aasta aprillikuu sündmuste ajal, kui Rice korduvalt Tallinnasse helistas, vahendas presidendi kantselei.
President rääkis üliõpilastele, et „möödunud kriisid paistavad olevat pisipeavalud selle kõrval, millega täna peame Euroopa Liidus rinda pistma“.
Ta kõneles muutustest Euroopa parteipoliitilisel maastikul, arutledes ka referendumi kui demokraatia olulise tööriista kasutamise üle: „Rahvahääletusi tuleb hoolikalt ja läbimõeldult kasutada. Oleme näinud, kuidas hääletuskastide juures võib juhtuda nii, et rahvas ei vasta mitte valitsuse püstitatud küsimusele, vaid reageerib sootuks muudele muredele.“
Rändekriisil peatudes möönis Eesti riigipea, et see on olnud Euroopa Liidule tõsine katsumus ja solidaarsuse proovikivi. Ta meenutas, et solidaarsus ei tähenda vaid märkimisväärses suuruses eri otstarbega toetusi ühenduse eelarvest näiteks liikmesriikidele taristu ehitamiseks või põllumajanduse, hariduse ja teadustegevuse toetamiseks. Solidaarsus tähendab ka seda, et jagatakse koormat nendega, kelle õlgadele langeb suurim raskus sõjapõgenike vastuvõtmisel, ütles president Ilves, lisades: „Selles küsimuses on meil, Euroopa Liidu liikmesmaadel, ees veel palju keerulisi arutelusid nii riikide vahel kui ka igaühel oma avalikkustega.“
Rääkides EL-i suhetest Venemaaga, arvas Eesti riigipea, et suvel uuendab EL ühiselt sanktsioonide pikendamist Vene riigiaparaadi suhtes.
„Venemaa käitumine on muutnud julgeolekupoliitilist mõtlemist Läänes. Seda ilmestab ka asjaolu, et avalikkuse toetus NATOle Läänemere piirkonnas on mõnedes riikides oluliselt kasvanud,“ nentis president.
Vastusena küsimusele heidutuspoliitika olulisusest nentis president Ilves, et heidutus 21. sajandil ei pruugi olla vaid sõjaline, heidutusena võivad edukalt töötada ka majanduslikud hoovad.
