Riigipea tõdes, et sisejulgeolek on jäänud vaeslapse rolli, kuigi see on osa meie laiapindsest riigikaitsest. "Riik on lastud sisejulgeoleku valdkonnas liiga õhukeseks minna," rõhutas president Ilves.

"Riigikaitse kui ühtse terviku seisukohast on Eesti väline kest ehk sõjaline kaitse tugev tänu nii meie enda tegevusele, liitlaste toetusele kui ka üldisele kaitsetahtele, ent sisemus – sisejulgeolek – on praegu pehmem ning siin tuleb leida kiiresti lahendused, mis puudutavad ka raha ja teiste ressursside suurendamist," sõnas riigipea. "See on osa meie vastutusest Eesti turvalisuse ees ning kohustus nende pühendunud ametnike ees, kes töötavad sisejulgeoleku valdkonnas, olgu see siis näiteks politsei, piirivalve või päästeamet."

Vabariigi Presidendi Kantselei teatel arutleti riigikaitse nõukogus lisaks sisejulgeolekule ka võõraviha ja sallimatuse teemadel.

"Minu eesmärk ja soov on nii valitsusele kui Riigikogule südamele panna, et ei saa ega tohi käed rüpes pealt vaadata, kuidas avalikus ruumis levivad rassistlikud ja ksenofoobsed meeleolud," ütles president Ilves. "Võõraviha süvenemisel on oht ära lahustada suur osa Eesti positiivsest rahvusvahelisest mainest."

Võõravihale ja sallimatusele vastu astumine on teema, mida peab tõsiselt võtma ja mõistma, et asi pole vaid pagulaste numbri üle vaidlemises, lausus president Ilves.

Riigikaitse nõukogu on nõuandvaks organiks Vabariigi Presidendi juures. Nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ning kaitseväe juhataja.