"Kõige varem üheksa päeva pärast saab Eesti uue presidendi. Praegune kampaania näitab, et paljud pole siiani aru saanud mida tähendab presidendi töö. Sest miks muidu ilmestab presidendikampaaniat muuhulgas ka küsimus: “kes peaks tagama, et olümpia teleülekanded peaksid olema kvaliteetsed?“ See meenutab üht raadios kõlanud kommentaari pärast ammuseid presidendivalimisi: “Hea! Nüüd hakkavad pensionid lõpuks tõusma!”" rääkis Ilves oma kõnes.

"Totalitaarses riigis tõstabki president pensione. Ja tagab olümpiamängudelt kettaheitevõistluste teleülekande kvaliteedi. Veelgi enam – president vastutab sellegi eest, et kõik meie omad olümpialt ka medali võidaksid."

"Presidendi roll parlamentaarses vabariigis on piiratud. Põhjusega. Vähemate piiridega võim peab lootma sellele, et president suudaks end taltsutada."

"Üleilmastunud ja lõimunud maailmas peab Eesti riigipea nägema meie riiki suurte protsesside pildil, leidma seoseid, sõnastama riigile ülesandeid ja neid rahvale seletama."

"Presidendi tähtsaim põhiseaduslik ülesanne on seista meie riikliku iseseisvuse ja julgeoleku kaitsel, olema vajadusel pingeid maandavaks piksevardaks, riskima sõnumitoojale osaks saava saatusega,
ja vajadusel ka vaikima, kui sõnad olukorda paremaks ei tee."

"Need pole vaid välis- ja julgeolekupoliitika küsimused. Iseseisvus, nagu me teame liiga hästi oma ajaloost, võib kaduda ka enda loodud isolatsioonis. Esimesest hetkest, kui hakkasin noorena mõtestama, miks ma ei ela oma vanemate maal, veendusin, et isolatsioon, äralõigatus ülejäänud demokraatlikust maailmas on absoluutselt halvim, mida Eesti-sugune väikeriik saab endale lubada. Et kui Eesti peaks jälle iseseisvaks saama, siis me ei tohi mitte kunagi valida isolatsiooni."

"President teenib oma riiki ja rahvast, mitte ei otsi publikumenu. Ta ei anna järele kiusatusele sarjata igal võimalusel poliitikuid, mis oleks lihtne, aga odav," rääki president Ilves oma kõnes Roosiaias.