“Kriisid, millega Euroopa riigid hetkel silmitsi seisavad, näitavad Euroopa Liidu raskusi kiirelt koostööd teha. Sellega ei taha ma öelda, et me pole üldse võimelised koostööks,” ütles Ilves, tuues näiteks ajaloolise üksmeele EL-is Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukraina agressiooni järel majanduslike sanktsioonide kehtestamise. “See näitab Euroopa riikide koostöövõimet,” lisas ta.

President rõhutas oma sõnavõtus, et konfliktid Lähis-Idas mõjutavad otseselt Euroopat. “Olukord Süürias ja Liibüas on tekitanud doominoefekti - konflikt ja sellele järgnenud massiline põgenemine vägivalla eest Euroopasse. Kardan, et see muudab demokraatlikku Euroopat – me oleme juba praegu tunnistajateks kasvavale parem- ja vasakäärmuslikele poliitilistele jõududele, kes õhutavad immigrantide vastast vaenu,” sõnas president Ilves. “Lühinägelik, populistlik poliitika, mis süvendab inimeste hirmu. Kardan, et see viib meid tagasi 1930-ndatesse,” nentis riigipea.

Ilves lisas, et tõsisest murest kantud migratsiooniteemalist avalikku diskussiooni tuleb võtta arvesse ja suhtuda sellesse täie tõsidusega. “Me oleme tunnistajaks valulikule debatile, kus erinevad väärtused segunevad või põrkuvad meie traagilise ajaloolise kogemuse ja demograafia taustal. Hirm on mõistetav kogemuse puudumise tõttu,” lisas ta.

Ilves märkis, et migratsioonikriis eeldab Euroopa riikide solidaarsust ja märkimisväärset panustamist probleemi lahendamisse. “Me tahame ehitada endi ümber müüre, et hoida põgenikud väljaspool, saamata aru, et taasloome niiviisi müüre, mille lammutamise nimel me kunagi meeleheitlikult vaeva nägime,” sõnas president Ilves.

Riigipea sõnul peab NATO muutunud julgeoleku olukorras tegelema dialoogi pidamise kõrval ka heidutusega. “Viimased arengud Süürias on ehedaks näiteks, et me peame üha enam kohanema muutunud julgeoleku olukorraga Euroopa sees ja ümber. Meil peab olema valmisolek koheselt reageerida ja meil peab olema tõsiseltvõetav heidutusplaan, mis annab võimalikule agressorile selge sõnumi. Pikaajalised probleemid eeldavad pikaajalist strateegiat,” lisas ta.

Riigipea keskendus oma kõnes ka Euroopa ühele suurimale vajakajäämisele – ühtse digituru puudumisele Euroopa Liidus. Ta nentis, et inimeste ja kaupade piiriüleseks liikumiseks on kõik vajalikud tingimused täidetud, kuid digirevolutsioon vajab tõsist poliitilist tahet ja panustamist. “IT-firmad seisavad Euroopa Liidus silmitsi 28 erineva liikmesriigi maksuseaduse, tarbijakaitse ja andmekaitsega. Euroopa Komisjoni hinnangul jääb Euroopa killustunud digituru tõttu iga-aastaselt laekumata 340 miljardit eurot,” lisas president Ilves, rõhutades, et ühtse digituru puudumine on veel üks “müür”, mis takistab Euroopa majanduslikku arengut.

“On fakt, et 20 maailma suuremast IT-firmast on 14 Ameerikas ja peaaegu kõik ülejäänud Hiinas,” ütles president Ilves ja lisas, et Euroopa Liit on üha vähem konkurentsivõimeline USA ja Aasiaga.

Praha Aspeni Instituudi juhtkond otsustas tänavuse Aspeni Praha auhinna omistada president Toomas Hendrik Ilvesele, tunnustades nii Euroopasse tihedalt lõimunud demokraatliku Eesti edukust ja turvalisust ning samuti pidades oluliseks meie riigipea rolli koostöö edendamisel Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel ja samuti Atlandi-üleste suhete väärtustamisel.

Praha Aspeni Instituudi esimese aasta-auhinna pälvis mullu Ameerika Ühendriikide endine riigisekretär Madeleine K. Albright, kellele selle andis instituudi toonasel aastakonverentsil president Ilves.