"Keemiarelvade kasutamine ei ole üheski olukorras lubatav ning see nõuab täielikku hukkamõistu ja selget vastust," ütles Eesti riigipea. "Peame tegema kõik, mis meie võimuses, et inimeste kannatusi leevendada."
President Ilves rõhutas rahvusvahelise kriminaalkohtu rolli, et inimsusevastaste kuritegude süüdlased võetaks vastutusele. Eestile kui ÜRO inimõiguste nõukogu liikmele on eriti tähtis naiste ja laste õiguste kaitse relvakonfliktides, ütles ta.
Inimõiguste teemaga on seotud ka sõnavabaduse, sh internetivabaduse kaitse, kõneles Eesti riigipea.
"Kaks üliolulist mõistet, küberjulgeolek ja internetivabadus, on omavahel lahutamatult seotud ega välista teineteist," rääkis Ilves. "Mõtte- ja sõnavabadus – nii võrgus kui ka väljaspool võrku – on iga demokraatliku riigi alustala ja inimese üks põhiõigusi."
Eesti riigipea kõneles ka sellest, et maailma kestlikku arengut saavad lisaks ÜRO-le omalt poolt toetada ÜRO liikmesmaade valitsused ja see on lausa üks nende kohustusi. Näitena tõi president Ilves Eesti toetuse kodanikuühiskonna algatustele, mis aitavad kaasa kestlikule arengule. Nii on inimesed ligi pooltes maailma riikides liitunud Eestis 2008. aastal sündinud vabakondliku algatusega „Teeme ära!”, mis on üks viis muuta meie kõigi elukeskkonda puhtamaks ja meie planeeti keskkonna mõttes paremaks paigaks.
Pärast esinemist ÜRO peaassamblees suundus president Ilves Bostonisse, kus ta esineb Massachusetti Tehnoloogiaülikooli ärikoolis Sloan ja Fletcheri rahvusvaheliste suhete instituudis.
