“Kauaoodatud liivi-eesti-läti sõnaraamat kaotab need piirid, mis seni olid liivi ning eesti ja läti keele vahel. Nii võib seda sõnaraamatut nimetada 21. sajandil püstitet uue aja Liivi rahvamajaks, mis kinnitab, et liivlased hoiavad hoolsalt oma juuri ning toovad tagasi kaduma kippuvat,” ütles Eesti riigipea presidendi kantselei teatel.

Ta tunnustas Läti valitsust, kes hoolimata kokkuhoiueelarvele pidas vajalikuks toetada oma põlise ja väikese rahvakillu sõnaraamatu ilmumist, mis esmakordselt on nii mahukas ja sisukas.

“See ongi aga vabade ja demokraatlike ühiskondade kohustus ning vastutus – seista väiksemate kultuuride eest, et nad saaksid julgustust kesta ja areneda,” sõnas president Ilves.

“Liivi-eesti-läti sõnaraamatu” andsid Eesti ja Läti riigi toel välja Tartu Ülikool ja Läti keele agentuur, selle koostajateks on Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso ja Tartu Ülikooli uurija Dr.phil. Valts Ernštreits.

Sõnaraamatuks vajaliku materjali kogumist alustati ligi neli aastakümmet tagasi, 2003. aastast asusid Eesti ja Läti teadlased koostama selle käsikirja. Tegemist on esimese Lätis ilmunud liivi keele sõnaraamatuga, sest kaks eelmist anti välja Venemaal (1861) ja Soomes (1938).

Üks sõnaraamatu autoreid, Valts Ernštreits, ütles: “Liivi keelele pole see üksnes sajandi sündmus, see on esmakordne ja ajalooline pöördepunkt.”