„Seda arutut kurjust üle põlvkondade ikka mäletades, on meelespidamine üheks tagatiseks, et enam ei saaks võimalikuks olukord, kus segunevad pime sallimatus, vabaduse ja demokraatia puudumine, repressioonid enda rahva ja teiste vastu,“ ütles riigipea.

President Ilves märkis oma sõnavõtus, et kommunistlik režiim võttis oma repressioonide ohvriteks teadlikult need, kes olid olnud vabad inimesed ja oskasid või julgesid seda vabadust igatseda. „Neid kardab ja püüab hävitada iga totalitaarne režiim: küüditades ja mõrvates, külvates hirmu ja alandlikkust,“ sõnas riigipea.

„Täna mälestame kõiki neid ohvreid, sõltumata nende rahvusest, usutunnistusest või kodumaast,“ lisas ta.

President Ilves nentis, et kakskümmend viis aastat pärast Euroopa annus mirabilis’t – Raudse Eesriide langemist ja totalitaarse süsteemi kokkukukkumist – oleme Euroopas jälle tunnistajaks vägivaldsele piiride muutmisele ning teise riigi suveräänsuse ja rahvusvahelise õiguse jalge alla tallamisele.

„Seda kõike saatev eneseõigustuslik retoorika on meile õõvastavalt tuttav. Me oleme ennegi näinud, kuidas kaunitesse sõnadesse peidetakse julmad eesmärgid ja alatud kavatsused,“ tõdes president Ilves ja lisas: „Seetõttu peame pidevalt Eesti eest hoolitsema. Hoidma kõiki oma inimesi, seisma igakülgselt enda riigi julgeoleku kaitsel ning hoolima vabadusest Euroopas ja ka kaugemal. Oma vaba riik ja demokraatia nõuavad hoolsat tööd. Seda peame me ise tegema, vastutust ei ole siin kellelegi veeretada.“