President Ilves Delfile: küsimus „Kas Narva on järgmine?“ on kirjaoskamatute ajakirjanike probleem

President Toomas Hendrik Ilves andis intervjuu Läti Delfile, milles muu hulgas avaldas arvamust välisajakirjanike kohta, kes käivad järjest küsimas: „Kas Narva on järgmine?“

"Kirjaoskamatute ajakirjanike probleem on see, et ilma fakte teadmata vaatavad nad asju primitiivselt – vene vähemus on Ukrainas, vene vähemused on ka Eestis, Lätis ja Leedus. Aga nad ei mõista, et kui vene kaevur Donbassis teenib 150-200 eurot kuus, siis vene kaevandustööline Eestis teenib 1500-2000 eurot kuus.

See on suur erinevus. Nad küsivad: „Kas Narva on järgmine?“ Aga kui narvalane läheb üle jõe naaberriiki, ja seda teevad nad tihti, sest seal on kõik odavam, siis näeb narvalane, milline on seal avalike teenuste tase ja elukvaliteet. Kui sa elad Narvas, võid sa minna ja töötada igal pool Euroopas, kui sa elad Ivangorodis, saad ilma viisata minna ainult Peterburisse...

Need ajakirjanikud ei tea fakte, aga neile meeldib hääliku „N“ kõla - „Is Narva next?“. Hiljuti, kui Narvas käis üks Saksa ajakirjanik, et küsida seal elavatelt inimestelt taas igavest küsimust: „Kas Narva on järgmine?“, hakkasid need tema peale karjuma: „Ei, me ei taha Venemaaga ühineda. Kuidas te võite seda küsida!“

Ilves avaldas arvamust, et Eesti on praegu kõige kaitstum oma ajaloo jooksul. Ilves leiab ka, et lääs annab Venemaale Ukraina osas liiga palju järele. Peamine eeldus on see, et meie oleme NATO-s, Ukraina mitte. „Ukrainat ei aidata, sest ta ei ole NATO liikmesriik. Samamoodi ei aita NATO Soomet ega aita Rootsit. Anders Fogh Rasmussen tegi selle selgeks kolm aastat tagasi, kui oli NATO peasekretär,“ ütles Ilves.

Ilvese sõnul aitab NATO alliansi liikmeid, neid, kes on NATO-s. „Meie oleme NATO-s. Soome ei ole NATO-s, Rootsi ei ole NATO-s... Austria ei ole NATO-s. Austria on loomulikult õnnelik, sest on NATO-st ümbritsetud,“ märkis Ilves.

„Me oleme täiesti teises olukorras ja Venemaa teab seda väga hästi. Neile ei meeldi, et me oleme NATO-s. Inimestel pole põhjust muretseda, et NATO väed ei tule siia, sest see pole praegune Ukraina. Ukraina ei ole NATO liikmesriik ega ole seda veel pikka aega. Sest neil on veel palju ära teha, et sinna saada. Meie oleme oma töö ära teinud,“ ütles Ilves.

Kui Ilvese käest küsiti, kas Balti riigid on piisavalt suured, et oma iseseisvust kaitsta, rääkis ta, et kõik neli eelmisse Eesti parlamenti kuulunud parteid toetasid kaitsekulutusi kahe protsendi ulatuses sisemajanduse kogutoodangust. Samuti rääkis ta inimeste voolust Kaitseliitu ja rahva 94-protsendisest toetusest kohustuslikule ajateenistusele. „Nagu näete, on Eestis suur tahe oma maad kaitsta,“ ütles Ilves.

Läti Delfi küsis Ilveselt, mida teha, kui teine pool on läinud hulluks ja on haaratud „vene maailma" ideest.

„Heidutus töötab ikkagi, sest on teada, et kui sa ründad NATO riiki, ei vasta NATO ainult selles kohas. Kui nad tungivad Daugavpilsi, kardavad nad, et NATO ründab Murmanskit. See on heidutuse peamine põhimõte,“ vastas Ilves.

Fakt, et nüüd on „boots on the ground“ (saapad maas) kõigis neljas riigis – Poolas, Leedus, Lätis ja Eestis – on Ilvese sõnul oluline erinevus. Õhujõudude baas, millele kulutati omal ajal suur hulk raha ja kus ei lennatud, on nüüd kasutusel nii lendamiseks kui ka patrullimiseks. Eesti territooriumil toimuvad suured õppused ja Ilves leiab, et need on suured muutused.

Ilves nõustub, et suur roll, selles, et rahvas ei kaotaks julgust, on mängida liidritel, et nad peavad näitama, et 1940. aasta ei kordu. Vähemalt tuleks rääkida selgelt ja tegutseda, kui midagi juhtub. Plaanid selle kohta tuleks regulaarselt üle vaadata.

Läti Delfi küsis Ilveselt, kas tal oleks julgust rääkida samu asju, kui ta oleks sündinud ja elaks Moskvas nagu Boriss Nemtsov.

„Ma tundsin Boriss Nemtsovi. Viimane kord kohtusin ma temaga Visbys oktoobris. Kas ma ütleksin neid samu asju? Ma ei tea. Ma ei tea, kuidas on praegu Venemaal elada,“ vastas Ilves.

„Nemtsovi mõrv näitab, et Venemaal toimub suur hirmutamine ja me täheldame Vene inimeste voolu, kes tahavad kolida Eestisse ja võibolla ka Lätisse elama. Kujutage ette seda rumalat propagandat venelaste diskrimineerimisest Eestis ja Lätis ja samal ajal, kui liberaalsed Venemaa venelased tahavad emigreeruda, lähevad nad otse Eestisse ja Lätti – see on natuke huvitav, kas pole?“ sõnas Ilves.

Ilves ei tea, mida ta teeks, kui oleks Nemtsov. Ilmselt oleks tal probleeme.

Küsimusele, mida teha, kui ainult 16 protsenti Venemaa kodanikest on valmis kuulama mõistlikke argumente ja hindama sõltumatut informatsiooni, samas kui teised on sügavalt veendunud Putini liini õigsuses, ei oska Ilves vastata.

„Ma ei tea. Ma ei ole kunagi elanud keskkonnas, kus kõik ümbritsev on ainult vale. Neil ei ole seal vaba meediat, eriti elektroonilist meediat. Suurem osa Venemaa elanikest vaatab televisiooni, aga kõiki telekanaleid kontrollib valitsus. See tähendab, et sa saad ainult üht sõnumit. Venemaal vaatavad inimesed televiisorit, aga ei loe intellektuaalseid ajakirju, mis oleksid ainus koht, kust on veel midagi lugeda,“ lausus Ilves.

Siiski usub Ilves, et Venemaale mõeldud meediakanalitesse on mõtet Euroopas investeerida.

„Küsimuse on selles, kuidas jõuda Venemaa auditooriumini. Ainus vastus on läbi interneti. Aga Venemaal kasutab internetti väga väike osa inimestest. Venemaa vaba meedia kolib Balti riikidesse ja püüab rääkida interneti kaudu Venemaa auditooriumile,“ ütles Ilves.

Läti Delfi küsis ka teatava Vene propagandasõnumi kohta, mille järgi ei ole Balti riikidel mõtet oma majandust arendada, sest Euroopa Liit ja USA ei luba seda, sest neile on Balti riike vaja vaid teatud rollis.

„Te teate kõiki neid Rogozini säutse seeriast „Mina – okupant“, milles öeldakse, et nõukogude ajal toodeti Balti riikides elektroonikat, aga nüüd ainult sprotte... Läti VEF tootis rämpsu, mida ei olnud võimalik läänes müüa. Nüüd toodame me asju, mida müüakse üle maailma,“ kommenteeris Ilves.

Ilves ei mõista, miks peaks keegi siin üldse sellist naeruväärset propagandat kuulama. Ilvese arvates on see mõeldud Venemaa elanike veenmiseks, et Venemaa on võimas, aga igaüks, kes siia tuleb, näeb, et see ei ole tegelikkus.

„Kui Eurostat esitleb 2014. aasta andmeid SKT kohta elaniku kohta, on väga tõenäoline, et Läti on ungarlastest parem. Eestlased on seda juba ammu. Loomulikult ei ole kõige mõõt majanduslik edu, kuid see annab häid vastuseid propagandale Balti riikide läbikukkumise kohta,“ ütles Ilves. „SKT ja õnnelikkus ei ole aga kaugeltki korrelatsioonis. Kui pandi kokku õnnelikkuse edetabel, oli Taani rikas ja õnnelik, aga Soome rikas ja õnnetu, ja siis on riike, mis on eriti vaesed, aga väga õnnelikud. Võib olla, et nad suitsetavad liiga palju marihuaanat, aga igal juhul on olemas vaeseid kolmanda maailma riike, mille rahvas on õnnelik, ja on rikkaid riike, kus inimesed ei ole õnnelikud.“