Euroopa julgeolekukeskkonda nõrgestab endiselt agressioon Euroopas, ütles Eesti riigipea, meenutades, et täna kahe aasta eest etendati Ukraina ühes osas, Krimmis nn valimised, kus 98 protsenti elanikkonnast hääletas Venemaaga liitumise poolt. Ukraina kaotas osa oma territooriumist ja sõdib endiselt agressoriga oma ida-aladel, vahendas presidendi kantselei pressiteenistus.

Vastuseks küsimusele Euroopa Liidu ühise seisukoha jätkumisest juulis, mil arutelu all on taas Venemaale kehtestatud sanktsioonide pikendamine, ütles president Ilves, et selles küsimuses paistab Euroopa ühtsus edukalt püsivat, sest Minski lepingute täitmisel läbimurdelisi arenguid ei paista.

Samas nimetas Eesti riigipea Euroopa kodaniku suurimaks julgeolekumureks praegu rändekriisi ning eksivad need, kes pööravad tähelepanu vaid Euroopa lõunapiirkonnale, sest hiljuti nägime murelikke arenguid ka põhja pool, kui põgenikud liikusid idast Norra ja Soome.
President Ilves kutsus rändekriisi puhul märkama ka probleemi poliitilist mõõdet, sest see kriis mõjutab Euroopa poliitilist maastikku: tekkinud on soodus pinnas paremäärmuslike jõudude esilekerkimiseks ja isegi võimuletulekuks.

Ta peatus ka Euroopa Liidu idapartnerluse poliitikal, nentides, et paraku näeme idanaabruses nõrka reformivalmidust, mis ei ole võrreldav 1990. aastatel iseseisvuse taastanud ja nüüdseks Euroopaga tihedalt lõimunud riikide omaaegse otsustavusega.

11. Brüsseli Foorumi arutuelude keskmes on muutused Atlandi-üleses julgeolekuarhitektuuris, arutatakse nii finantskriisi järelmeid, kui ka kliima- ja energiapoliitikat; lisaks pagulaskriisile on kavas debatid Ukraina tulevikust, arengutest Venemaal ja tema naabruses, samuti Süüria sõja laiematest mõjudest ja lahenduste leidmisest. Eraldi on fookuses uute tehnoloogiate mõju ühiskonnale, sh ettevõtlusele, kodaniku ja riigi vahelistele suhetele ning seadusloomele.

Liitu uudiskirjaga