„See on oluline samm nende riikide pikal teel demokraatia, õigusriigi ning läbipaistvuse süvendamisel. Suur osa sellest euroopalikkuse teest tuleb veel läbida,“ ütles Eesti riigipea.

„Kümme aastat tagasi Euroopa Liiduga ühinenud Eesti teab omast kogemusest, et parlamentide ja valitsuste pühendumus eurolõimumisel saab olla tõeliselt edukas vaid siis, kui seda valikut mõistab ja toetab rahvas,“ kinnitas president Ilves.

Eesti sõlmis Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu 1995. aastal ning sai ühenduse liikmeks üheksa aastat hiljem.

„Muidugi olid need üheksa aastat pingelised ja palju tuli teha senisest teistmoodi, kuid meil pole ainsatki põhjust kahetsemiseks,“ rõhutas Eesti riigipea. „Meie majanduse ning sealhulgas põllumajanduse konkurentsivõime on kõrgeim kui kunagi varem, meie noorte tugev haridus annab neile võimaluse mõelda suurelt ja tegutseda avaralt, meie läbipaistvus ja peaaegu olematu korruptsioon annab vajaliku usalduse võimalikele välisinvestoritele.“

Nii ongi ambitsioonikad lepingud Euroopa Liiduga kasulikud Gruusia, Moldova ja Ukraina rahvale, sest aitavad kaasa nii demokraatia kui ka kaasaegse majanduse arengule: ühelt poolt lihtsustub nende riikide ettevõtete juurdepääs Euroopa Liidu turule ning teisalt annab see kõik Euroopa Liidu ettevõtjale kindlustunde sinna investeerida, ütles president Ilves.

„Assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud Gruusia, Moldova ja Ukrainaga kujundavad nende riikide edukat tulevikku. Me ju teame, et poliitikas nagu ka majanduses ja kaubandussuhetes tähendab olnusse klammerdumine minevikku jäämist,“ sõnas ta.

„Eesti toetab veendunult põhimõtet, et iga riik otsustab ise oma tuleviku üle, ilma majandusliku või poliitilise välissurveta. Kaubandustõkete kaotamine ja vabakaubandusala laienemine, mida toetavad demokraatia ja õigusriigi süvendamine, on kasulik kõigile. Euroopa Liiduga sõlmitud assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud ei ole majanduslikult ega julgeolekuliselt ohtlikud ühelegi riigile,“ rõhutas Eesti riigipea.