Laupäeval Tallinnas toimunud rahvakogu arutelupäeval osales kokku 315 inimest ja hääletamisel oli 18 küsimust.

Arutelupäeva tulemusel kujundatud eelistused andis president Toomas Hendrik Ilves riigikogule koos kõigi rahvakogu veebilehel tehtud ning seejärel süstematiseeritud ja mõjuanalüüsiga varustatud ettepanekutega.

"Rahvakogu ei ole alternatiivne, riigikogule vastanduv või sellega konkureeriv otsustusorgan, ent selle kaudu tehtud ettepanekuid tuleks parlamendil tõsiselt võtta," kõneles president Toomas Hendrik Ilves täna riigikogu ees.

Ilves viitas oma poliitilises avalduses ettepanekutele nagu kautsjoni määr, valimiskünnis ja erakonna asutamiseks vajalike liikmete arv.

Ilvese sõnul oleks nüüd aeg seda kõike uuesti arutada ning langetada tänastele vajadustele ja ootsutele vastav otsus.

"Küsimus pole ju rahvakogus, vaid meid ümbritsevas õhustikus ja meeleolus," sõnas Ilves ja palus riigikogul võtta rahvakogu ettepanekuid tõsiselt.

Ilves rõhutas, et rahvas koosneb inimestest ja vaid ühises arutelus on võimalik selgitada, millised on lahkhelid ja millised ühisosad, sest üksinda kõikide eest ei mõtle keegi.

Tallinna Lauluväljakul oodatust pisut väiksemas koosseisus kogunenud Rahvakogu ütles muude otsuste hulgas "ei"-sõna presidendi otsevalimistele ja riigikogulaste kuulumisele nõukogudesse ning "jah"-vastuse varjatud annetuste kriminaliseerimisele.

Just presidendi otsevalimistele vastuolemist häältega 59-41 pidas sotsioloog Juhan Kivirähk ürituse lõpuintervjuus kõige üllatavamaks otsuseks, kuna rahvaküsitlused on tavaliselt näidanud vastupidist tulemust. Tõsi, Rahvakogu ei pidanud seda küsimust muude teemade hulgas kuigivõrd tähtsaks.

Kuigi 500 kutsutud rahvakogulasest jõudis lauluväljaku ruumidesse pisut üle 300 ja enamikel hääletustel jäi osalejate hulk alla 300, pidas rahvakogu peaorganisaator Urmo Kübar üritust õnnestumiseks.