Presidendilossi ümbritseva piirdeaia ehitamiseks anti 7000 eurot
Presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam viitas tänavu 19. aprillil vastu võetud valitsuse määrusele nr 33, millega kehtestati suure rünnakuriskiga objektide - ehk mitmete riigiasutuste - kaitseks rakendatavad füüsilise kaitse meetmed.
Millised need iga riigiasutuse puhul täiendavalt on, sõltub Sildami sõnul objekti asukohast, senistest turvameetmetest ning Eesti partnerriikide ja meie sisejulgeolekuasutuste soovitustest. Küll aga on nimetatud määruses sätestatud kohustus: “Objektil peab olema füüsiline välispiir, millega on tagatud isikute objektile sisenemine ja sealt lahkumine selleks ette nähtud kohtades ning välistatud kõrvaliste isikute pääsemine objekti mitteavalikule alale.“
Kõigil juhtudel eelneb otsustamisele - millist võimalikku muudatust eelistada - põhjalik analüüs, mis arvestab lisaks turvaküsimustele ka avalikkuse huviga.
"Presidendi kantselei puhul on selge, et otsustamisse kaasatakse lisaks sisejulgeolekuasutuste töötajatele ka muinsuskaitse ja Kadrioru pargi esindajad. Ükskõik millise lahenduse korral jääb presidendi kantselei hoone ümbrus avalikkusele endiselt avatuks," kinnitas Sildam.
Riigiasutuste turvalisus tõusis uuesti päevakorda pärast seda, kui Eesti riigis pettunud Karen Drambjan tungis eelmisel aastal kaitseministeeriumi ja sai tulevahetuses politseiga surma.
Presidendi kantselei küsis järgmise aasta riigieelarve läbirääkimistel lossi kaitsva tõkke rajamiseks 410 000 eurot.
