Presidendiks pürgiv Siim Kallas: Pätsile on ausammast vaja

Möödunud aasta detsembris otsustasin, et jah, alustame tegevust, ütles presidendikandidaadiks pürgiv Siim Kallas Tallinna TV saates "Teie arvamus, palun!".

Kallas rääkis, et esimesena presidendikandidaadiks pürgima hakata on hea. "Haarata initsiatiiv, see on nüüd tehtud." "Mõnda aega vajas mõtlemist, mis missiooni ma selles näen. Eluaeg olen olnud täitevvõimu juures, juhi ametis, presidendiamet on midagi muud."

"Detsembri lõpus mõtlesin, et jah, alustame mingit tegevust," tegi Kallas teatavaks, millal ta otsustas riigipeaks pürgida.

Reformierakond pole oma seisukohta veel kujundanud, hetkel oma seisukohta ka formeeri. "Mina isiklikult ei pea probleemiks, et on kandidaate, keda saab võrrelda, see pole mingi probleem," kommenteeris ta asjaolu, et Reformierakonnal on valida mitme kandidaadi vahel.

Senistest riigipeadest rääkides tõdes Kallas, et kõik nad on olnud erinevad, kõigil on oma tugevad küljed ja "teised aspektid" ja kõigilt on midagi õppida. Praegune president on oskuslikult teinud Eesti digimaailmas tuntuks, Arnold Rüütel sisendas Eesti usaldusväärust, et Euroopa Liiduga liituda, Lennart Meri oli koloriitne kuju, kes tõi meile maailmataju. "Sõbrad, maailm meid ei mõista," meenutas Kallas Meri ütlust.

Pätsile on ausammast vaja

Küsimusele, kas ta näeks Konstantin Pätsi ausammast Toompea lossi kõrval ja liputorni läheduses, vastas Kallas jaatavalt. "Pätsi roll on suur, see vajab mälestust."

Praegust peaministrit Taavi Rõivast kunagine peaminister ja Reformierakonna asutaja Kallas kritiseerima ei kippunud. "Aeg on teine. Elu on palju parem, siis oli palju lahtisi otsi, polnud Euroopa Liitu ega NATO-t. Aeg nõuab muutusi. Hirmus lihtne on valitsust kritiseerida, ent ma tean, mida see amet tähendab. On palju teisi arvamusi, millega arvestada. On riskid, valikud, asjad. Fakt on see, et majandukasv on napp, Rootsiga ei võistle. Vaja on radikaalseid samme, ent neid on raske teha."

Ka ei tahtnud Siim Kallas end võrrelda Arnold Rüütli või Lennart Meriga, sest iga president on isemoodi. Pigem tuleks unistada ning igaühest midagi head võtta. Presidendi kohta rahva isa öelda pole ka õige. "Tahaks üles ehitada konsensust, sest Eestis on palju asju tehtud konsensusena, näiteks euroliiduga liitumine, see on asi, mis pole lihtne. Riigipea peaks suutma luua õhkkonna, et inimesi kuulatakse, aga mitte nii, et otsustusprotsess kaob käsist."

"Välismaal toimetamisega saaksin ka hakkama, aga ise pöörduks rohkem sisepoliitika poole. Ei viitsi ju reisida ka enam," sõnas ta. Seda, milliste parlamendiparteide hääled ta selja taga on, Kallas ei öelnud. "Kogu kampaania alles ees, ma ei läheks kalkulatsioonidesse, lootust mul muidugi on."