„Viimase aja rünnakud kaitseministeeriumi palgapoliitika vastu on olulises osas olnud ajendatud avalikkuseni jõudnud näidetest tajutavalt priiskavatest ja erapoolikutest üksikotsustustest. See oli ja on vastuvõtmatu, see teeb jätkuvalt muret avalikkusele ja selline praktika lõpetatakse," kirjutas Aaviksoo vastuseks Eesti Päevalehe artiklile, mis räägib kõigile kaitseministeeriumi ametnikele makstud preemiast.

Lubamatute üksikotsuste praktika varjus on aga täiesti põhjendamatu kaitseministeeriumi keskmistatud palgapoliitika eriliselt kriitiline väljatoomine. Kaitseministeerium pole kuidagi priviligeeritud; praktikas kehtib keskmine, kõiki väljamakseid arvestav palgatase, mis vastab ministeeriumide keskmisele tasemele.

Avaliku teenistuse palgasüsteem tervikuna niisugusel kujul nagu ta täna toimib, on kasutusel olnud juba viimased kümme aastat ning on oma olemuselt läbipaistmatu ja aegunud, mistõttu ka kuritarvitustealdis, vahendab kaitseministeeriumi pressiesindaja Aaaviksoo sõnu.

Nii on näiteks kantslerite seadusjärgne kõrgeima ametniku astmetasule vastav ametipalk 25 000 krooni kuus ja tegelik seaduslikele nippidele tuginev lõpptöötasu 55-65 000t krooni kuus, siis selline olukord on otseöeldes amoraalne ja lubamatu, märgib Aaviksoo.

Ka kaitseministeeriumi tänane töötasupraktika on praeguse palgasüsteemi vili. Ilmselt mitte ainult ministritel pole olnud kohati piinlik kirjutada alla „juriidiliselt korrektsetele töö-, palga ja preemialepingutele“, ent ilma kujunenud riiklikku süsteemi muutmata pole seni kellelgi alternatiivi.

"Tulemustasu maksmine ministeeriumites pole häbiasi kui see toimub läbipaistvalt, vastavalt palgajuhendile ja inimeste töötulemustele. Inimesed, kes saavad hakkama tavapärasest olulisemate töövõitudega, väärivad ka oma juhtide vastavat tähelepanu," lisas Aaviksoo.