Raineri ütles ETV saates "Terevisioon", et ta avaldab tänu Eesti valitsusele otsuse eest tulla Prantsusmaale appi ja saata Kesk-Aafrika vabariiki missioonile Eesti kaitseväelased, vahendab ERR Uudised.

Suursaadiku sõnul muutus olukord Kesk-Aafrika vabariigis väga keeruliseks pärast riigipööret ja enne prantslaste sekkumist hukkus ühel päeval tuhat inimest. Olukorra reguleerimiseks moodustati 4000 aafriklasest abijõud. Prantsusmaa saatis detsembris sinna 1600 sõjaväelast, kuid ka sellest ei piisa. Seepärast pöördus Prantsusmaa kõigi oma Euroopa liitlaste poole abipalvega.

"Ning meil on tõepoolest väga hea meel, et Eesti oli esimene, kes vastas meie abipalvele," ütles suursaadik, kelle sõnul on eestlased prantslastega teinud head koostööd ka Malis. Prantsusmaa on aga aidanud Eestit Liibanonis, kui seal olid pantvangis eestlastest jalgratturid. Läinud suvel abistas Prantsusmaa Eestit õhuruumi turvamisel.

Prantsuse suursaadik Michel Raineri tegi eile pöördumise, milles ütleb, et Prantsusmaa on ääretult tänulik, et Eesti teatas oma valmidusest saata sõdurid sõjalisele missioonile Kesk-Aafrika Vabariiki. "Seda Aafrika riiki on tabanud ränk julgeoleku- ja humanitaarkriis: inimesed tapavad üksteist ning riigis on praegu ligikaudu miljon põgenikku. Loomulikult on Kesk-Aafrika Vabariigi abistamine eeskätt Aafrika riikide kohustus ning kuulub Aafrika Liidu rahuvalveoperatsiooni MISCA pädevusalasse. Kuid see võtab aega.

Prantsusmaa leidis, et ei saa jääda kõrvaltvaatajaks Kesk-Aafrika elanikkonda tabanud tragöödias. Tulles vastu Kesk-Aafrika Vabariigi valitsuse palvele ja omades ühtlasi ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiitu, otsustas Prantsusmaa seetõttu 2013. aasta lõpus mobiliseerida oma väed ning saata kriisikoldesse 1600 sõdurit. Operatsioon sai nimeks Sangaris. Teadsime juba alguses, et see operatsioon pole nii tõsise kriisi puhul piisav. Seega palus Prantsusmaa koheselt ka Euroopa partnerite tuge julgeolekumissioonil ja humanitaarabi liikumise kaitsmisel.

Meil on erakordselt hea meel, et saame loota Eesti konkreetsele abile, sest Eesti on esimene, kes otsustas saata missioonile jalaväerühma. Prantsusmaa ja Eesti koostöö kaitsevallas on juba omandanud konkreetse ja tugeva iseloomu: oleme teinud koostööd Malis ja Atalanta operatsiooni raames. Prantsusmaa osaleb regulaarselt Balti õhuturbemissioonis. Oleme seega väga rõõmsad, et saame jätkata sõjalist koostööd ning päästa üheskoos inimelusid."