"PPA leidis perele võimaluse Eestisse jääda tuginedes eelkõige riigikohtu lahenditele. Riigikohus on öelnud, et kui välismaalane elab perekonnaelu põhiseaduse tähenduses, siis võib tema õigus elada Eestis tuleneda põhiseadusest, mitte üksnes välismaalaste seadusest. Saame erandina anda perele elamisloa, kuna nad on siia väga hästi integreerunud," rääkis Lepp.

"Tänase seisuga on Albaania pere on esitanud vajalikud dokumendid elamisloa saamiseks ning olukord laheneb veebruarikuu jooksul. Kogu perekonnal on ka praegu seaduslik alus Eestis viibimiseks ning elamisloa menetluse kestel nad riigist lahkuma ei pea," lisas Lepp.

Enamg veel, PPA juhtkonnalt tuli täna ka signaale, et kui ei tule ootamatuid takistusi, on lahend (otsus) käes juba järgmisel nädalal.

PPA migratsioonibüroo juht tõdes aga ka, et pikemas perspektiivis on jätkusuutlikum lahendus selliste juhtumite korral ikkagi võimalus anda Eestis elamisluba ka humaansetel kaalutlustel, mida seadus täna veel ei võimalda.

Välisminister Marina Kaljurand rääkis aga täna riigikogu ees, et ka vastav seadusemuudatus on juba siseministeeriumis ettevalmistamisel.

"Jah, ma leian, et meil peab olema võimalus olla paindlikum, selleks et võimaldada inimestel humanitaarkaalutlustel Eestisse elama tulla ja Eestisse jääda. Ja ma tean, et vastav seadusparandus on praegu siseministeeriumis ette valmistatud ja menetluses. Sest humaansus on jällegi üks Euroopa põhiväärtusi," vastas Kaljurand ning lisas, et humaansus ei tähenda automaatselt kõikide piiride avamist, vaid teatud reeglite alusel kaitse andmist ning elamislubade ja viiside väljastamist.

"Kui meie kord on täna natuke karm, siis jah, seda tuleb muuta. Ja nagu ma ütlesin, praegu on Siseministeerium ette valmistanud eelnõu, mis näeb ette ka inimeste lubamise Eestisse elama – viisade väljastamise, elamislubade väljastamise – humanitaarkaalutlustel."

Vaos elava Albaania pere juhtum tõusis avalikkuse huvi alla, kui selgus, et politsei- ja piirivalveamet keeldus pereisa Almenile algselt varjupaika andmast, sest Euroopa Liidus peetakse Albaaniat turvaliseks riigiks.

Esialgu taotles pereisa Almen rahvusvahelist kaitset ehk varjupaika juba 2012. lõpus, kui ta Eestisse saabus ning järgmisel kevadel jõudis siia ka tema abikaasa ja kolm tütart, kellest kaks vanemat on ära õppinud eesti keele ja Almen käib tööl.