„See paadikuur on tõenäoliselt Eesti uhkeim,” näitab külavanem Mait Kröönström vastse maja ümber lumes astudes — kuuril on terrass, korsten, köögiplokk, suured aknad ja külavanema sõnul isegi põrandaküte, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kröönströmi ütlust mööda on selle niinimetatud paadikuuri ümber aastaid käinud juriidiline susservusser, mis on viinud ebaseadusliku eramu püstitamiseni Lahemaa randa. Endise pumbamaja kuuriks ümberehitamise loa andis Kuusalu vallavalitsus.

Kröönströmi sõnul on hämmastav, et algul paarikümneruutmeetrine pumbamaja on ehituse käigus kasvanud kolm korda suuremaks.

Kolga-Aabla naabruses elav Leho Ruus on paadikuuri probleemidega väga hästi kursis ega kahtle hetkekski, et tegemist on eramajaga, mida üksnes varjatakse paadikuuri sildi taha.

Kuusalu vallavalitsuse liige Madis Praks, keda külas peetakse paadikuuri tegelikuks omanikuks, rõhutas kohe vestluse alguses, et juriidiliselt on omanik ikkagi tema vend Tõnis Praks.

Kohalike mäletamist mööda aga erastati kunagine pumbamaja ajal, kui Madis Praks oli nüüdseks Kuusaluga ühinenud Loksa valla vanem — venna nimele oli pumbamaja lihtsam ja vähem tähelepanu äratav kirjutada, arvatakse külas.

„Eesti Vabariigis pole nõudeid, milline peab paadikuur olema,” põhjendas Madis Praks korstna, akende, terrassi ja köögi olemasolu hoones. Praks rääkis kunagiste hülgeküttide raskest elust ja mainis sedagi, et need mehed ööbisid tihti saartel ja laidudel oma paadikuurides.

Ta ei näinud mingit põhjust, miks ei võiks keegi tänapäevalgi paadikuuris ööbida, sest see pole keelatud. Paati ega isegi mitte paadi vette laskmise teed pole Praksi sõnul paadikuuris aga sellepärast, et see ei olevat veel valmis.