29. augustil, enne presidendivalimiste riigikogu vooru tuli Vabaerakonna esindaja Andres Ammas kõnepulti ja teatas, et Vabaerakond soovib seadusemuudatust, mille kohaselt vabatahtlikult riigikogust lahkuv saadik ei saa peale aastast töötegemist enam kolme kuu hüvitist, kui ta vabatahtlikult riigikogust lahkub. Vabaerakonna ettepanek oli maksta hüvitist vaid ühe kuupalga ulatuses, kui inimene on töötanud riigikogus kaks aastat.

Vabaerakond hääletab

Koalitsioonierakonnad tegid ettepaneku eelnõu riigikogus tagasi lükata. Tagasilükkamise vastu hääletas viis vabaerakondlast, Krista Aru ei hääletanud ning Külliki Kübarsepp ja Monika Haukanõmm puudusid. See tähendab, et kaheksast Vabaerakonna riigikogu saadikust vaid viis suutsid end piisavalt kokku võtta, et olla vastu omaenda seaduse mahahääletamisele.

Eriti kirevalt hääletasid vabaerakondlased 8. juunil, kui hääletati tubakaseaduse muudatusi. Kolm olid poolt, kaks vastu, üks puudus, üks oli erapooletu ja üks ei hääletanud. Kaheksa liikmega fraktsioon suutis hääletada viiel erineval moel, kasutades selle käigus ära kõik võimalused, kuidas riigikogu liikmed saavad ühe seaduse vastuvõtmisse suhtuda.

27. septembril arutati nn kapo komisjoni otsuse muutmist. Pooled vabaerakondlased olid poolt, kolm ei hääletanud ja üks jäi erapooletuks.

28. septembril hääletati Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest tulenev avaliku teenistuse seaduse muutmise seadust. Kolm vabaerakondlast ei hääletanud, kolm olid erapooletud, üks oli poolt ja üks puudus.

Mõnikord on täiesti ebaselge, mis vabaerakondlastel mingi eelnõu vastu on. Näiteks hääletati 19. oktoobril ühte maksulepet Vietnamiga. Kolm saadikut olid poolt, aga tervelt viis ei hääletanud.

Ei saa siiski öelda, et vabaerakondlased oleksid täiesti kaootilised. Nad suudavad ka end kokku võtta ja ühtselt hääletada. Ka sellest on näiteid.