Pooled erakorralise meditsiini arstidest on kogenud läbipõlemist

 (29)
Tallinna lastehaigla uus reanimobiil
Foto: Priit Simson

Erakorralise meditsiini osakondades töötavad inimesed on tihti läbipõlemise piiril ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) tehtud uuringust selgus, et selliseid arste on kogunisti 50 protsenti. Läbipõlemise vastu aitavad töö ja vaba aja tasakaalus hoidmine ja haigla töökorralduslikud meetmed.

Erakorralise meditsiini osakondades ja kiirabis töötavad inimesed näevad tihti elu pahupoolt ja õnnetusi ning keegi tõenäoliselt ei kahtle, et nende töö on stressirohke, kirjutab ERR.

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas viidi läbi läbipõlemise küsimustik, millest selgus, et pooled arstidest on kogenud läbipõlemist. Uuringu läbi viinud PERH-i kliiniline psühholoog Marko Neeme selgitab, et kuigi number tundub suur, on näiteks USA-s vastav näitaja 65%. Vastata sai anonüümselt ja välja tuli mitmeid läbipõlemise sümptomeid.

"Laias laastus need jagunevad kolmeks: emotsionaalne kurnatus, empaatia vähenemine, mis tähendab, et meditsiinitöötaja ei näe enda patsienti kui inimest, vaid kui objekti, numbrit või diagnoosi, ja kolmas on subjektiivselt tunnetatud personaalse suutlikkuse vähenemine," selgitas Neeme "Aktuaalsele kaamerale".

Regionaalhaigla analüüsib läbipõlemise küsimustiku vastuseid, et selgitada, milliste töökorralduslike meetmetega saaks oma inimesi aidata. Kõige parem ravim on Neeme sõnul siiski tasakaal töö- ja pereelu ning vaba aja vahel.

Omaette stressiallikaks on kiirabi ja EMO töös patsientide hulga kasv. PERH-i ülemarst Andrus Remmelgas ütleb, et kui seitse aastat tagasi anti EMO-s ööpäeva jooksul abi 160-le inimesele, siis nüüd käib osakonnast läbi 230-260 patsienti.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare