Pooled ei tea leppest mitte midagi (täiend)

Kuigi enamik Eesti elanikke leiab, et ühiskondliku leppe sõlmimine on vajalik, ei teadnud ligi pool küsitletuist ühiskondlikust leppest mitte midagi.

42 protsenti vastanutest ei teadnud ühiskondlikust leppest mitte midagi, üldjoontes oli leppega kursis 43 protsenti, ühiskondliku leppe kohta käivaid artikleid ja kommentaare väitis end lugenud olevat 14 protsenti ning lepet ennast oli lugenud vaid üks protsent vastanutest, selgus uuringukeskuse Faktum läbi viidud küsitlusest.

Seejuures eestlastest ei olnud ühiskondlikust leppest kuulnud 34 protsenti, mitte-eestlastest 57 protsenti.

“Kahetsusväärsel kombel sattus just see eksitav väide, nagu ei oleks ühiskondlikust leppest informeeritud enam kui pooled Eesti elanikud, kõige enam avaliku tähelepanu huviorbiiti. Palun vabandust kõigi ajakirjanike, avalikkuse ja uuringu tellinud ühiskondliku leppe sihtasutuse käest,” teatas Faktumi juhatuse esimees, sotsioloog Juhan Kivirähk neljapäeval BNS-ile.

Faktumi varasemast, juunis korraldatud küsitlusest selgus, et ühiskondliku leppe sõlmimist pidas toona vajalikuks 51 protsenti küsitletuist ja 15 protsenti pidas lepet väga vajalikuks, 11 protsenti küsitletuist pidas ühiskondlikku lepet pigem mittevajalikuks ja kaks protsenti täiesti mittevajalikuks. 21 protsenti ei osanud midagi öelda.

Üle poole vastanutest leidis, et informatsiooni on ühiskondliku leppe kohta olnud vähe. 30 protsenti küsitletuist arvas, et informatsiooni on olnud täiesti ebapiisavalt, 44 protsenti arvates pigem ebapiisavalt, 15 protsenti leidis, et infot oli pigem piisavalt ja kõigest kahe protsendi arvates oli informatsiooni täiesti küllaldaselt.

Kivirähki sõnul sõltus hinnang informeerituse tasemest: need küsitletud, kes ühiskondlikust leppest ei teadnud mitte midagi või olid sellest vaid kuulnud, väitsid enamasti ka seda, et infot on kas ebapiisavalt või täiesti vähe.

67 protsenti küsitletuist leidis, et enamuse huvid selguvad kõige paremini siis, kui huvigrupid püüavad leida ühisosa oma huvide ja erimeelsuste vahel ning leppida kokku selle teostamises. Vaid 19 protsenti küsitletuist arvas, et enamuse huvid selguvad kõige paremini huvigruppide ja erakondade omavahelises võitluses teostada oma poliitikat.

Kivirähki hinnangul võib sellest järeldada, et avalik arvamus hindab koosmeelt kõrgemalt poliitilisest võitlusest.

44 protsenti küsitletuist nõustus väitega, et ühiskondlik lepe kindlustab praeguse eliidi võimu, ja 43 protsenti nõustus väitega, et ühiskondlik kokkulepe vähendab asjatuid vaidlusi. 36 protsenti küsitletuist nõustus väitega, et ühiskondlik lepe on mõttetu dokument.

Uuringukeskus Faktum küsitles 8.-22. oktoobrini tuhandet inimest üle Eesti, küsimustele vastas 984 inimest.

Ühiskondlik lepe kirjutati alla 20. oktoobril. Lepe seab eesmärgiks kodanikuühiskonna arengu, elatustaseme ja iibe tõusu ning eesti kultuuri ja hariduse arengu.