Küsimusele, kas peaks säilima üldine ajateenistus, vastas 49 protsenti sellele pooldavalt, kuid 44 protsenti arvas, et Eesti peaks üle minema kutselisele sõjaväele, selgub Turu-uuringute AS uuringust “Avalik arvamus ja riigikaitse”.

“Kaitseväe kutseliseks muutmine on saanud toetust juurde ja on peaaegu võrdne toetusega ajateenistusele, mis arvestades loomulikke kõhklusi muutuste ees ning olemasoleva olukorra kriitika vaoshoitust on tähelepanuväärne,” kommenteeris ajateenistuse jätkamist kaitseminister Jürgen Ligi, vahendab ETV.

Eesti kuulumist NATO-sse toetab 61 protsenti vastanutest, sõjaliste konfliktide suurenemist maailmas peab lähiaastail aga tõenäoliseks 44 protsenti vastanutest. Samas pidas vaid 15 protsenti vastanutest oluliseks riigikaitse tugevdamist, näitas kaitseministeeriumi tellitud uuring.

“Riigikaitset peetakse ühiskonnaprobleemide hulgas väheaktuaalseks, seda võib tõlgendada normaalse riigi rahuaja olukorrana, kus otsesed hirmud on tagaplaanil,” selgitas Ligi.

Pooled Eesti elanikud pooldavad Eesti sõjaväelaste osalemist rahvusvahelistel missioonidel, 41 protsenti on aga sellele vastu. Samas on 52 protsenti küsitletutest vastu Iraagi missiooni pikendamisele isegi siis, kui seda peab vajalikuks ÜRO.