Töökatkesused on väldanud mõnest tunnist 30 tunnini.

"Päris mitmel korral on näiteks elektrikatkestuse tõttu midagi juhtunud," tõdeb PPA peadirektori asetäitja varade alal Tauno Tuisk.

Alles mõne päeva eest kukkus ühele radaritorni vooluga varustavale elektriliinile suur tormist räsitud puu. Elektriühendus katkes. Nagu plaan ette nägi, aktiveerusid akud (nn UPS), seejärel elektrigeneraator. "Generaatori tööiga sai paari tunniga otsa ning seetõttu kukkus radaripilt maha," tõdeb Tuisk.

Üks juhtum sai alguse elektrilühisest elektrikilbis, mistõttu ka avariigeneraator ei saanud rakenduda, kuna süsteemis oli lühis.

Ühel juhul olid katkestused seotud tarkvaraliste probleemidega.

Ühel juhul lõpetas ühe radari emaplaat töötamise ja see tuli asendada uuega.

Võib karta, et lähiaastatel saavad süsteemid olema senisest pigem ebastabiilsemad, kuna nende vanus kasvab ja asendamiseni läheb veel aega. Suurem radari-seirepositsioonide uuendamine ootab ees aastal 2025, radarid said paika aastal 2006. "Nende eluiga ongi suurusjärgus 20 aastat. Seega esimese poole elueast oleme ära kasutanud. Teine, kahtlemata valusam pool ootab neid ees," tõdeb Tuisk. "Kuna meie kasutuses on üle 20 radaripositsiooni, siis me ei saa seisma jääda."

Arvutuste kohaselt kulub selle ajani radarisüsteemide korras hoidmiseks igal aastal umbes 400 000 eurot.

"Kui seadmed olid veel uued, siis selliseid olukordi, kus näiteks emaplaat või generaator või midagi sellist lõpetab töötamise, ei esinenud," tõdeb Tuisk. "Suuri hüppeid kriitiliste rikete arvus alates 2006. aastast tänaseni ei ole toimunud. Algusaastatel kriitilisi rikkeid sisuliselt ei olnud - välja arvatud ilmastikust tulenevad - kuid iga aastaga kriitiliste rikete arv 1-2 võrra suureneb.

Kui radar siiski üles ütleb, siis on PPAl selle jaoks ööpäev läbi sõiduvalmis valvetehnikud. "Vastavalt vajadusele on võimalik saata välja ka mehitatud patrull. Me oleme seda ka teinud, katmaks näiteks seda piirilõiku, kus ajutiselt pilti ei tule," ütleb Tuisk.

Ka ilmastik võib radaritele halvasti mõjuda, olenemata sellest, kui uued süsteemid on. "Meenub paari aasta tagusest ajast üks suvine äikesetorm, mis põhjustas meile palju pahandust. Ehk teisisõnu: kui näiteks mõni suvi peaks tulema väga äikeseline või mõni sügis hästi tormine, siis peame kriitiliste rikete või katkestuste tekkimiseks ja lahendamiseks igal juhul rohkem valmis olema," ütleb Tuisk.