Praegu muudetakse aktiivselt jahiseadust. Kas pärast katku möödumist on plaanis seadused endiseks tagasi muuta?

Muudetud jahiseaduse eeskiri jõustub järgmisel nädalal, kus seisab, et metsseale on võimalik pidada ajujahti aastaringselt ning ka keskkonnaameti peadirektori juhised. Need kõik on ajutise iseloomuga. Kui katk on läbi, peame oma tavapärase jahieetika ja -korralduse juurde tagasi pöörduma. Me ei taha välja kujunenud tasakaalu ja loogikat muuta. Rõhutan, et see puudutab ainult metssea aastaringset ajujahti.

Kas valitsusel on plaanis piirata metssigade lisasöötmist?

Jah, see saab reguleeritud selle nädala jooksul. Jahiulukite lisasöötmine mõjutab otseselt metssigade arvukust. Keskkonnaameti peadirektori käskkirja kohaselt on valik uluki kaudu levitate haiguse tõkestamiseks piirata lisasöötmiste ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Alates 1. maist kuni 30. septembrini on metssigade lisasöötmine lubatud uluki tekitatud põllukahjude ennetamiseks ja vähendamiseks. Samas on põhjendatud uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks lubada metssigade peibutussööda kasutamine ajalise piiranguta, võimaldamaks metssigade küttimist.

Peibutussööta tohib söödakus olla 100 kilo, maas võib korraga olla kümme kilo tera-või kaunvilja. Peibutussöötmise kohtade omavaheline kaugus peab olema vähemalt üks kilomeeter ja peibutussööt ei tohi olla kaugemal kui 150 meetrit jahipukist.

Kas vähemalt 29 000 metssea tapmine oleks tõhus Aafrika seakatku leviku piiramiseks?

Vähemasti. See on uluki seire spetisalistide ettepanek, et nii palju peaks vähendama. Kui siiamaani on olnud loogika 50-50, mis puudutab emiste ja isasloomade küttimist, siis nüüd on see rõhk: 60 protsenti emiseid ja samuti 60 protsenti noorloomi võrreldes täiskasvanud isenditega. Mõte ongi see, et järelkasvu püüda maha suruda ja saadagi metssigade arvkust mõneks ajaks alla.

Kuhu plaanitakse veel sigade matmiskohti teha?

Igas maakonnas peaks vähemasti ühe sellise kohani jõudma. Eks see sõltub arengutest: millistes piirkondades seakatku juhtumid on ja kuhu need tulema peaks, kas on piirkonna läheduses mõni mõistlik lahendus. Farmid on ka kujunenud ajalooliselt väga erinevates paikades. Kui tänase uue farmi rajamisel on läbi tehtud keskkonnamõjude hinnangud ja uuringud, siis ajalooliselt teame, et neid farme on tehtud kuhu tahes. Ma saan aru, et Torma puhul võis olla kommunikatsiooniprobleem, et valla inimesed jäeti kõrvale. Siin olukorras ei ole häid lahendusi, asi ongi traagiline. Riigil ei saa olla mingisugust homsete jäätmete töötlemisressurssi, mis vastaks koguaeg katkuaja vajadusele.

Seega elate otsustes üks päev korraga?

Enamvähem. Igas regioonis on keskkonnaameti poolt määratud inimesed. Kõike ette näha ei ole võimalik. Kui olukord on selline, peavad inimesed kogunema. Tagajärjed tuleb likvideerida, minna ilusasti edasi. Niisama kilkamine ei aita.