Terviseametile teadaolevalt tuvastati Põlva linna järves Escherichia coli (E.coli - kolibakteri) ning soole enterokokkide piirnormist suurem sisaldust. "Täna võttis supluskoha valdaja uued proovid ning pani välja ka punased, suplemist keelavad lipud. Ootame lisaanalüüside tulemusi, seni lehvib rannas punane lipp," lisas terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Terviseameti esindaja selgitas, et soole enterokokid ja E. coli on tavalised ja levinud bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Enamus nende bakterite vorme on ohutud, isegi kasulikud. "Kuid nende bakterite hulgas võib esineda mikroorganisme, mis võivad põhjustada näiteks seedetrakti haigusi. Kuna soole enterokokid ja E.coli bakterid võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid vees võimaliku hiljutise fekaalse reostatuse määratlemisel," märkis Saluri.

Seega mida suurem on nende kahe bakteri sisaldus vees, seda suurem on tõenäosus, et vees võib olla ka nn halbu mikroorganisme. Mikroorganismide arv, mis võib põhjustada infektsiooni või haigust sõltub vastavast mikroorganismist ja selle vormist, kokkupuute kestusest, supleja tundlikkusest ja immuunsüsteemi tugevusest.

Veekogude mikrobioloogilise reostuse allikateks võivad olla nii inimesed kui loomad.

Veeproovi tegemisel tekkis viga

Suplusvee kordusanalüüsid ei kinnitanud kehva veekvaliteeti Põlva linna supluskohas, mis tähendab, et ujumine Põlva linna supluskohas on taas lubatud.

Ühekordse veeanalüüsi põhjal reeglina põhjapanevaid järeldusi ei tehta. Kui analüüsi tulemused on ootamatult kehvad, võetakse kohe kordusanalüüs, kuna välistada ei saa vigu või juhuslikkust veeproovi võtmise hetkel. "Põlvas just nii juhtus. Punane lipp heisatakse rannas aga ettevaatusabinõuna kohe, kui selgub, et vesi vajab täiendavat uurimist," selgitas Saluri.