Põllumeeste keskliit: Ligi tormab „kirvega“ maaelu arengukava kallale
Rahandusminister Jürgen Ligi plaan kärpida maaelu arendamiseks lubatud toetusi on pälvinud valdkonna liitudelt teravat vastuseisu.
Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul seab see ohtu kogu toidusektori järgmise seitsme aasta konkurentsivõimekuse.
Eesti põllumeeste keskliit lisas, et nende arvates on kohatu vastandada maaelu arengukava lastele vajaliku rahaga, nagu vihjas minister tänases Eesti Päevalehes, ja nimetas plaani Eesti omaosalust toetustes vähendada maaelu arengukava "kirvega" lõhkumiseks.
"Mõistan, et segaduse toetuse suuruse üle on tinginud Euroopa nõukogu detsembris jõustunud otsus, mis võimaldab riikidel vähendada omaosaluse nõuet 25%-lt 15%-ni. Aga Euroopa Liidult saadav summa enam ei muutu, mis tähendab, et rahandusministri viidatav "ülejääk" on tegelikult toidutööstuse "puudujääk"," selgitas Potisepp.
Samas märkis peaminister Andrus Ansip eile valitsuse pressikonverentsi järel, et tema teada on Eesti kohustuslik osalus kogu läbirääkimiste aja olnud 15 protsenti. "15 protsenti Eesti ja 85 protsenti Euroopa Liidu vahendid, nii sai kokku lepitud. Minu jaoks pole siin mingit uudist," märkis peaminister.
Põllumajandusministeerium selgitas vastukaaluks, et Euroopa nõukogu määras liikmesriikide minimaalse 25-protsendilise omaosaluse mullu veebruaris, küll aga otsustati seda hilisemate arutelude käigus Euroopa parlamendi ja komisjoniga jõulude paiku langetada.
Tänane Eesti Päevaleht kirjutas rahandusministeeriumi avastusest, et Euroopa Liidu toetuse kaasfinantseerimiseks planeeris Eesti mullu suurema summa, kui EL nõuab.
Sellega tekkis riigieelarvesse ootamatult suur ülejääk, millest valitsusel polnud õrna aimugi, ent mida põllumajandusministeerium lootis kasutada oma valdkonna eelisarendamiseks. Summa on suur – seitsme aasta peale kokku 114 miljonit eurot.
Olukorras, kus eelarve tuleb ots-otsaga kokku ning paljud valdkonnad jäävad vajaliku rahastuseta, on selline ülejääk pehmelt öeldes üllatav.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnutsi polnud eelarve ületamine aga tahtlik, vaid tekkis ootamatute arengute tõttu Brüsselis.
