Politseinik ATV-de ja mootorsaanidega kihutajatest: vaid isekas jõmm läheb võõrale maale lõbusõidule

Lõuna prefektuuri Kagu jaoskonna piirkonnapolitseiniku Sander Karu sõnul põhjustavad ATV-de ja mootorsaanidega sõitjad igal talvel maaomanikele suurt kahju, sest juhte ei huvita, kus ja kuidas tohib selliste sõidukitega liikuda.

Delfi poole pöördus inimene, kes rääkis, kuidas Otepää ümbruses on talvel suureks probleemiks muutunud mootorsaanidega kõikjal kihutavad huligaanid, kes ei hoia eemale isegi mitte taluhoovidest ja aedadest. Üks saanisõit lõppes möödunud nädalavahetusel ka mootorsaani juhtinud mehe hukkumisega.

"Õige on, maastikusõidukil liikumiseks on ette nähtud omad kohad nagu näiteks tähistatud mootorsaanirajad, isiklik maa-ala ning metsatukk või mõnelt maaomanikult loa saanuna ka temale kuuluvad põllud või maad," ütles Karu Delfile. Tähistatud mootorsaaniradu ei ole Lõuna-Eestis küll palju, kuid neid siiski paar-kolm on ning sinna peaksid ilusa ja lumise talve korral ära mahtuma kõik saanisõiduhuvilised.

Mujal, nagu näiteks looduskaitsealal, eramaal, võõrastel põldudel ja teistel teedel on aga maastikusõidukitega liikumine keelatud. Paraku ei välista aga ka vaid lubatud kohtades sõitmine õnnetuse juhtumise tõenäosust, kui sõiduki juht ei ole piisavalt hoolas ning ei täida kõiki talle osakssaavaid nõudeid. "Nii ka nädalavahetuse raske õnnetuse puhul, kus saanijuht liikus tähistatud rajal, ent sõitis siis mingi hetkel matkarajalt välja ning maandus pärast õhulendu põllule ning hukkus," märkis Karu.

Vigastatutega, aga ka raskemate tagajärgedega õnnetusi juhtub maastikusõidukitega igal hooajal paar-kolm. Üldjuhul on need kõik õnnetused nii-öelda õhe sõiduki osalusel, ehk masina juhil on otsene seos, kuidas ja kui ohutult tema sõiduvahend liigub. Need õnnetused võinuks aga hoopiski kõik olemata olla, kui juhid teaksid ja peaksid lugu seadustest ning oleks roolis enese ja teiste suhtes lugupidavad ja hoolsad. "Viimati juhtus vigastatuga õnnetus möödunud aasta detsembrikuus, kui Valgamaal sõideti mootorsaanidega maastikul ning manööverdamisel sattusid kaks saani üksteisele liiga lähedale nii, et ühe mehe jalg sai tõsiselt viga ning ta vajas haiglaravi," märkis Karu.

Kihutatakse läbi hoovide ja isegi raudteel

ATV-de ja mootorsaanidega ongi iga talve saabudes kaks peamist muret: esiteks nendega sõidetakse võõrastel maadel ja keelatud kohtades ning põhjustatakse seeläbi maaomanikele suurt kahju. Teisalt on murekohaks juhtide poolne ohutusnõuete rikkumine ja kohustustele ning seadustele vilistamine, mis on aga soodne pinnas rasketele õnnetustele. "Nii nagu nõuab liikluses osalemine mootorsõidukijuhtidelt tähelepanu, kainet pead, juhtimisõigust ja liiklusseadusest kinnipidamist, peab samadest kriteeriumitest lähtuma ka maastikusõiduki juht, sest hooletusel ja uljusel võivad olla traagilised tagajärjed," ütles Karu.

"Kuigi maastikusõidukite temaatika tõusetub igal lumisel talvel, ei ole nende juhid enesele siiani lõpuni selgeks teinud või sootuks ei huvitu sellest, kus ja kuidas tohib maastikusõidukitel liikuda," sõnas Karu. Igal talvel jõuab politseini teateid "ratsanikest", kes mootorsaanide ja ATV-dega maaomaniku loata võõrast pinnast kündma asuvad. Enim kaebusi kipubki olema nende lõbusõitjate kohta, kes maaomaniku luba küsimata üle põldude tuiskavad ning seeläbi maaomanikele kahju tekitavad. Ei arvestata seejuures, et põllumehed on külvanud maha talivilja, millest saaniga üle sõites suurt saaki enam loota pole. Ka on sõidetud nahaalselt läbi eramajade hoovidest ning isegi raudteerööbaste vahel. Raudteeliiklus on mõeldud rongidele, mistõttu on igasugune kõrvaline toimetamine seal jalgsi või ratastel selge ohu allikaks. Varaline kahju nii ühel kui teisel juhul on suur. Suurem kui mõne sõiduks kasutatud saani või ATV enda väärtuski.

"Kui autosõidul on kõigile ühtmoodi mõistetav, et piki võõrast põldu masinaga sõitu ei lähe, siis miks lubatakse endale erandeid huligaanitsemiseks mootorsaani roolis või ATV-l? Vaid isekas jõmm läheb maastikusõidukiga võõrale maale lõbusõidule," ütles Karu. "Mõistlik inimene teeb enne endale selgeks, kas ja kus on sõiduvahendi kasutamine lubatud. Sealjuures teeb kindlaks maavaldaja, küsib temaltki luba, kus saaks kahju tekitamata oma sõidusoovi rahuldada."

Politseile teadaolevalt on põllumehed selles küsimuses üsna vastutulelikud ning varmad viisakalt küsivale saanijuhile paljastama, millisel põllul parasjagu ükski vili ei talvitu ja kus on ohutu talvemõnusid turvaliselt nautida. Seda kõike lootuses, et siis jäävad ootamatud ja valusad üllatused talivilja põldudel sootuks olemata.

Huligaanidset tuleb kindlasti politseile teatada

Maaomanikud, kelle maa peal juhid oma sõiduvahendid katsetavad ja talvemõnusid naudivad ja kes selleks luba pole andnud, peaks sellise tegevuse tõkestamiseks kindlasti teatama politseisse. "Kogemus näitab, et kui taolistest juhtumitest politseile aegsasti teada ei anta, võib saanijuhtide seadusetuse tunne ja isevaldne sõit teiste eramaadel hoogu juurde saada," nentis Karu.

Selleks, et seadusele vilistavad saanijuhid vastutusele võtta saaks, tuleb eramaal sõitvast, varalist kahju või muid ebamugavusi tekitavast saanist politseile võimalikult kiiresti teada anda. Kiiresti reageerides on võimalik rikkujad tabada juba kohapeal. "Nii õnnestus paar nädalavahetust tagasi keskkonnainspektsiooni ametnike, kohalike inimeste ja politseinike koostöös tabada Tartumaal kolm ATV juhti, kes ei pidanud paljuks rallida looduskaitsealal ja võõrastel põldudel. Need mehed sai kinni peetud ning vastutusele võetud," kinnitas Karu. Samamoodi saadi möödunud hooajal Põlvamaal Köstrimäe külas kätte üks hoolimatu Audi juht, kes oma maasturiga kodukandi põldudel rammis. Kahju tekitaja ja kahju saaja viidi politseinike abil kokku ning edasi selgitasid nad omavahel, kui suur kahju oli põllumehele tekitatud ning kuidas see korvatud saab.

"Paraku ei õnnestu kõiki seadusele vilistavaid maastikusõidukijuhte operatiivselt kohapealt tabada. Küll jõuab teade ohtu ja kahju põhjustavatest maastikusõidukitest meieni liialt hilja või on neil õnnestunud metsavahele politseiautode eest putkata. Kuid neil puhkudel on politseile suureks abiks rikkujate tuvastamisel seegi, kui pealtnägijad jätavad meelde maastikusõiduki registreerimisnumbri ja tundemärgid," rääkis Karu. Kui arvatav saanijuht on teada, piisab probleemi lahendamiseks enamikul juhtudel tema tähelepanu suunamisest toime pandud rikkumisele.

Liiklusseadusest tulenevad nõuded maastikusõiduki juhile

• Maastikusõiduk peab olema kantud registrisse

• Juht peab olema kaine ja omama juhtimisõigust

• Sõidu ajal peab tal olema peas kaitsekiiver. Kuivõrd maastikusõidukil liikudes ei kaitse inimest mitte ükski kest, on just kiiver see, mille arvelt järeleandmisi teha ei saa.

• Maastikusõidukiga võib liigelda maastikul või seda parkida üksnes maaomaniku või -valdaja loal.

• Ranna ja kalda piiranguvööndis võib maastikusõidukiga sõita ning parkida looduskaitseseaduses sätestatud korras.

• Maastikusõidukiga ei tohi sõita aga teel, välja arvatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend.

• Maastikusõidukiga võib teed ületada tingimustel, et tee on mõlemale poole piisavalt nähtav ja sellega ei tekitata ohtu teel liiklejatele ja sõidutee ületatakse kõige lühemat teed mööda.

• Teel sõites peab maastikusõidukijuht andma teed teistele liiklejatele.

Viimase kahe kuu õnnetused ATV-de ja mootorsaanidega Lõuna-Eestis

• Tartumaal veeti ATV järel tuubirõngast, milles istunud laps paiskus kurvis vastu seisva sõiduki haagisekonksu, lõi pea ära ja sai raskelt viga. Ta viidi haiglaravile.

• Jõgevamaal teatati, et joobes mees sõidab ringi mootorsaniga Buran. Politsei pidas juhi kinni, mootorsaani juht ja kaasreisija olid joobes, muutusid politsei suhtes agressiivseks, nad viidi rahunema ja kainenema arestimajja.

• Jõgevamaal Peipsi järve kaldal kontrolliti ATV juhti, kel ei olnud juhtimisõigust. Lisaks oli tal juba varasemast rida samasuguseid rikkumisi kirjas.

• Valgamaal sõideti mootorsaanidega maastikul, kui manööverdamisel sattusid kaks saani üksteisele liiga lähedale nii, et ühe mehe jalg sai tõsiselt viga ja veritses. Ta viidi traumapunkti.

• Põlvamaal sõitis mees põllu peal mootorsaaniga nii, et saan käis ühel hetkel kummuli. Kiirabi andis talle esmaabi.

• Põlvamaal teatati ATV juhist, kes rallib ringi ja ohustab teisi. Politseid märganuna hülgas juht ATV ning põgenes. Registreerimata ATV võttis politsei hoiule.

• Võrumaal kukkus sõidu pealt ATVlt maha taga istunud kaasreisija, kes sai viga ja viidi haiglasse. Kasutati küll kiivreid, ent mõlemad olid alkoholi tarvitanud.

• Võrumaal paiskusid kaks ATVga järvejääl sõitnud meest ümber nii, et said eluohtlikke vigastusi ja üks kaotas teadvuse. Nad viidi raskete vigastustega haiglasse. Kaitsekiivreid nad ei kasutanud.

• Viljandimaal kontrollis politsei tavapärase liiklusjärelevalve käigus ATV juhti, kes ei omanud juhtimisõigust. Ta kõrvaldati juhtimiselt.

• Viljandimaal avastati viljapõllult ATVga sõitmise jäljed, millega tekitati kahju maaomanikule.

• Viljandimaal kukkus mees ATVga vette, ise pääses õnnekombel kaldale, kuid sõiduvahend uppus. Kiirabi andis mehele esmaabi.

• Viljandimaal teatati numbrimärkideta ATVst, mis sõidab tuledeta, mootor teeb lärmi, kaks sõitjat turvavarustust ei kanna. Politsei pidas nad kontrollimiseks kinni ja võttis erinevate rikkumiste tõttu ATV hoiule.