Noored avaldasid meelt ka eelnõu esimese lugemise ajal, ilmudes rõdudele kinniteibitud suu ja kätega. Toona ei pälvinud nad mitte turvamehe tähelepanu, vaid justiitsminister Rein Langi sarkastilisi repliike.
Noored Konservatiivid pöörduvad siseministri poole, et saada selgitusi, miks ja kelle korraldusel politseinik nad riigikogu istungitesaali rõdult välja viskas.
“Ma istusin ja siis palus üks naispolitseinik mul lahkuda. Kui ma seda piisavalt kiiresti ei teinud, tiris ta mind riietest ning küsis, kas ma üldse tean, millega ma riskin,” rääkis Noorte Konservatiivide esimees Kristjan Vanaselja. “Mul on kodus väike laps ja ma otsustasin pigem politseiniku korralduse täita,” ütles ta.
Noored Konservatiivid loodavad, et neid maske nähes mõistavad riigijuhid ja mõistab ühiskond, et oleks aeg ühiskonna asjatu ahistamise katse peatada. “Meie ärasaatmine riigikogu saalist on hea näide vaba väljenduse piiramisest,” ütles Vanaselja. Lõpuks lähevadki asjad niikaugele, et hakatakse piirama iga inimese vaba ja rahumeelset arvamusavaldust.
Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt on riigikogu istungid avalikud ja neid võib jälgida istungisaali rõdult. Õigusriigis ei tohiks politsei kellegi õigusi piirata vaid põhjusel, et konkreetsele ametnikule ei meeldi inimese nägu.
Julgestuspolitsei teatas Defile, et julgestuspolitsei ametnik, kelle tööülesannete hulka kuulub riigikogu rõdul korra tagamine, palus viisakalt noortel kas maskid eemaldada või rõdult lahkuda, sest nende tegevus häiris Riigikogu tööd.
„Kui osa noortest, kes olid rõdule jäetud saatjata, ei kuuletunud, kordas julgestuspolitseinik korraldust veelkord ning selgitas neile, et politseiametniku korraldusele mitteallumine on süütegu. Seepeale grupp lahkus rõdult,” ütles julgestuspolitsei julgestusosakonna politseidirektor Tarmo Kohv.
“Riigikogu istungid on avalikud, kuid julgestuspolitseinike ülesanne on hoolitseda selle eest, et külaliste rõdul olevad inimesed ei rikuks riigikogu kodukorda ega segaks kuidagi asutuse tööd.”
Riigikogu katkestas neljapäeval istungiaja lõppemise tõttu teisel lugemisel olnud valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, infoühiskonna teenuse seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on piirata solvavate ja vaenu õhutavate internetikommentaaride levikut.
Eelnõu annab laiemad volitused üksikpäringute tegemiseks nii kaitsepolitseile kui ka tsiviilkohtule. Eelnõu kaotab võimaluse menetleda vaenu õhutavaid tegusid väärteo korras, muutes selle kriminaalkuriteoks.
Praegu on vaenu õhutamine esimesel korral karistatav väärteona. Eelnõu kohaselt on vaenu õhutamine aga kuritegu, mille eest karistatakse kuni viieaastase vanglakaristusega.
