"See tähendab muutust PPA tõlgenduses välismaalasest samasoolise abikaasa Eestisse elama asumise osas," selgitas Eesti Inimõiguste Keskus oma sotsiaalmeedia postituses.

"Kõige mõistlikum oleks selline muutus sõnaselgelt ja ühemõtteliselt ka seadusse kirja panna. Kui aga välismaal sõlmitud abielu Eesti riigi jaoks sobib, siis oleks sama mõistlik lubada kahel samast soost inimesel omavahel abielluda ka Eestis," leidis keskus.

"PPA otsus ei lahenda kõigi sarnases olukorras samasooliste paaride olukorda. Sarah ja Kristiina abiellusid USAs ajal, mil Kristiina oli Eesti resident. Seetõttu tuleb neil nüüd lisaks Ameerikas kehtivale abielule sõlmida kooseluleping Eestis ja proovida selle alusel taotleda elamisluba. Paraku elamisloa taotlemise osas varasem praktika puudub," kirjutas keskus.

Sarah'le keeldus PPA elamisluba andmast. Otsus kaevati kohtusse, aga kohtud asusid PPA poolele, mistõttu Sarah ei saanud oma USAs registreeritud abielu tõttu Eesti elamisluba.

Sarah' ja Kristiina puhul osutus kaalukeeleks Kristiina elukoht. Nimelt leidis ringkonnakohus, et eestlanna polnud USA-s abielu sõlmides USA, vaid endiselt Eesti elanik. Seetõttu tuligi kohtul nende abielu vaadata Eesti seaduste järgi. Kuna Eestis pole kahe samast soost inimese abielu lubatud, ei jäänud kohtul muud üle, kui nimetada nende abielu Eestis kehtetuks. Seega käitus PPA kohtu kinnitusel õigesti, kui keeldus abielu alusel elamisluba andmast.

Hanno ja Joshi lugu oli erinev, sest Hanno oli elanud juba üle kümne aasta USA-s, enne kui ta Joshiga abiellus.

Lähemalt saab Hanno ja Joshi loost lugeda Menust.