Politsei infosüsteemi kasutati poliitmängudeks?
Möödunud nädalal kirjutas Eesti Päevaleht, et Põhja politseiprefekt Elmar Vaher soovib vallandada endist majanduskuritegude uurijat ning viimasel ajal analüüsi- ja planeerimisbüroo komissarina töötanud Alice Järvetit, kirjutab Eesti Päevaleht Online.
Politsei algatas Järveti suhtes distsiplinaarjuurdluse ning nagu politsei pressiesindaja Harrys Puusepp ütles: Järvetile süüks pandav tegu ei olnud seotud tema otseste ametiülesannetega analüüsi-ja planeerimisbüroos. Tegelikkuses said Järvetile saatuslikuks ligi 500 tööga mitteseotud päringut politsei operatiiv-ning jälitusinfot koondavasse andmebaasi KAIRI.
Teisipäeval teataski prokuratuur kriminaalasja algatamisest ja Järveti kahtlustatavaks kuulutamisest.
Alice Järvet elab viimased pool aastat koos Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja Erkki Korpiga. Varem Reformierakonda kuulunud Korp astus Keskerakonda 2008. aasta aprillis ning väidetavalt sai parteivahetus teoks just seetõttu, et oma töökohta säilitada.
Järveti ja Korbi isiklik elu polekski ehk muidu uudisväärtuslik, kui mitte politseis poleks üles kerkinud kahtlused, et Järvet on teinud KAIRI-sse päringuid ka elukaaslase palvel. Viimane omakorda võis olla juhiseid saanud erakonna juhtidelt.
Valimiste eel pole poliitikute vastastikuses kompra kogumises ja selle ajakirjandusse lekitamises iseenesest midagi uut ja kummalist, kuid ohtlikuks muutub asi siis, kui kompra kogumiseks kasutatakse operatiivinfo andmebaasi.
Alice Järvet ise lükkas esialgu kahtlused, justkui oleks ta politsei salajasest andmebaasist Keskerakonna kasuks andmeid näpanud, resoluutselt ümber.
„Ma hindan poliitikuid küll väga kõrgelt ning eriti seda, kuidas nad on suutnud klaarida suhteid Venemaaga, aga kätt südamele pannes võin öelda, et seda ma küll teinud ei ole,“ räägib ta. Järvet jätkas, et tema usaldus politsei vastu on küll kadunud, kuid see ei tähenda, et ta oleks olnud avatud sellistele uutele koostööpakkumistele. „Fakt on see, et Keskerakonna liikmete palveid ma täitnud ei ole.“
Korbi kommentaari ei õnnestunud Päevalehel saada. Küll kinnitas Korbi palvel päringute tegemise fakti aga hiljem Järvet.
„Kuna Põhja prefektuuril on Tallinna linnavalitsuse ja tema allasutustega koostööleping, siis sellest tulenevalt palus Erkki kinnitust faktidele, mis tal olid eelnevalt olemas. Asi puudutas turvakeskuse tööala,“ selgitas Järvet.
Samas ütleb Järveti ülemus Aare Ehandi, et naisel oli ligipääs andmebaasile kõige madalama tasemega, mis tähendab, et ta ei näinud spetsiifilist ning konkreetsete kuritegudega seotud jälitusinfot.
On üsna tõenäoline, et paljudelt teistelt politseinikelt, kes pole lihtsalt vahele jäänud, on erinevatel aegadel saanud KAIRI-st pärit infot ka ärimehed ja ajakirjanikud.
KAIRI kasutajad on jagatud vastavalt tööülesannetele ning teadmisvajadusele viide turvakategooriasse A-st E-ni ning päevas tehakse seal tuhandeid klikke.
Eesti Ekspress kirjutas 2005. aastal, kuidas kümned politseinikud uurisid salajasest andmebaasist oma naistuttavate isikuandmeid. Mõned politseinikud eelistasid surfata aga hoopis oma ülemuste, sealhulgas toonase peadirektori Robert Antropovi andmetes.
Uudishimutsejate hulgas oli nii konstaableid kui ka kriminaalpolitseinikke. Eriti viimased suutsid ühe või teise kodaniku andmete kiikamist üsnagi loominguliselt põhjendada.
Alice Järvetit ei pea mitmed endised ja praegused kolleegid, kellega Päevaleht vestles, pahatahtlikuks – küll aga edevaks inimeseks. Seetõttu oletatakse, et Järvet võis andmebaasidest infot vaadata ja seda edastada ka naiivsusest ja tähelepanu vajadusest.
Põhja prefektuuri analüüsi- ja planeerimisbüroo juhataja ehk Järveti ülemus Aare Ehandi lausus, et Järveti põhilisteks tööülesanneteks oli erinevate arendusprojektide ja rahvusvaheliste koostööprojektide ellu viimine.
„Näiteks oli ta Schengeni õigusruumiga liitumise üks ettevalmistajatest ja tema juhtimisel töötati välja ka rahvusvaheline korruptsiooniindeks. Ka sel aastal tegeles ta analoogsete projektidega,“ rääkis ta.
Järvetit iseloomustas Ehandi asjaliku inimesena, kelle projektid õnnestusid alati hästi. Tema sõnul oli Järvetil KAIRIsse ligipääsu andmine igati õigustatud. „Näiteks Schengeniga liitumise korraldamisel oli see möödapääsmatu. Samuti ei tohi me lubada, et astuks lepingulisse suhtesse isikutega, kes pole usaldusväärsed,“ rääkis Ehandi.
Väiteid, et ta otsis KAIRIst andmeid, mis ei puutunud üldse tema tööülesannetesse, kummutas Järvet samuti. „Minu ametikohal ei olnudki ametijuhendit. Ma olin staabi liige ja tegelesin väga erinevate asjadega,“ räägib ta. Küll aga toob ta välja, et hoopis politsei nuhkis tema järele.
„Minu otseseks pereliikmeks oli andmebaasis määratud Hans H Luik, mis šokeeris mind. Seetõttu vaatasin ka tema kohta olemasolevaid andmeid.“
Algatatud kriminaalmenetlust peab Järvet loogiliseks jätkusammuks tema ametist kõrvaldamiseks. „Ju ma olen kellelegi varvastele astunud,“ leidis ta.
Prokuratuuri teatel kahtlustatakse Järvetit ligi 500 tööga mitteseotud päringu tegemises eelmise aasta septembrist tänavu märtsini. „KAIRI andmebaasi olen ma kasutanud üle kaheksa aasta ja vaadanud tuhandete inimeste tausta. See andmebaas ongi politseiametniku põhiline töövahend,“ lausub ta.
Järvet tõrjus ka väited, justkui praegusel ametipostil ehk arengu- ja planeerimisosakonnas ei oleks ta üldse pidanudki andmebaasi pääsema. „Hoolimata sellest, et tegelesin peamiselt rahvusvaheliste projektidega, olin ma politseinik 24 tundi ööpäevas. Kui tuleb infot, tuleb seda realiseerida õigesse kohta,“ räägib ta ning jätkab ülevaatega politsei põhiväärtustest.
Mis on KAIRI?
Põhja politsei pressiesindaja Harrys Puusepp:
Suhteliselt unikaalne infosüsteem, mis on politseinike igapäevane töövahend. Samuti on Kairi infosüsteem tulemuslikuks töövahendiks läbi e-kairi liidese, mida kasutavad politseipatrullid tuvastamaks võimalikke sõidukijuhte, kes võivad olla ohtlikud teistele.
Samuti saavad politseinikud operatiivselt infot sõidukite kohta, mille roolis võib olla isik, keda tuleks kontrollida, kelle vastu politseil on põhjust huvi tunda.
Igat infosüsteemis tehtud päringut on võimalik kontrollida, et tuvastada kas tehtud päring oli tööalane või mitte. Infosüsteem on ainult tööalaseks kasutamiseks ning vastavalt tööülesannetele on seatud ka ligipääsetavuse tase – iga politseiametnik niisama naljalt kõikvõimalikule infole ligi ei pääse. Kairi infosüsteemi kasutajatel on tööst olenevalt erinevad infole ligipääsetavuse tasemed. Alice Järvetil on minimaalse infoga ligipääsu tase.
Infosüsteemi sisestatakse on kurjategijate ja erinevaid kriminaalmenetlusi läbivate inimeste kohta infot. Infosüsteem KAIRI on mõeldud selleks volitatud ametnikele kasutamiseks üksnes tööülesannete täitmiseks.
Politseipeadirektori käskkirja kohaselt on infosüsteemist keelatud teha päringuid, mis ei ole seotud tööülesannete täitmisega, samuti on süsteemi kasutajal keelatud anda edasi andmebaasis olevat teavet kolmandatele isikutele.
Luik: politseinikel jääb liiga palju aega intriigitsemiseks
Alice Järvetiga KAIRIS seotud isikuks toodud ärimees Hans H. Luik leidis, et politseinikel jääb liiga palju aega omavaheliseks intriigitsemiseks.
„Ühed poetavad andmebaasidesse igasuguseid pipraseid vihjeid kolleegide kohta. Teised siis uurivad seadust rikkudes, kust need vihjed andmebaasidesse sattusid ja mis baasides muidu huvitavat on. Ma ei näe, kuidas politseinikud iseendi järgi nuhkides aitaksid kaasa korra hoidmisele,“ nentis ärimees.
Tegelikuks probleemiks peab Luik seda, et Tallinnas tegutsevad ikkagi kuritegelikud sündikaadid, kelle käest võib raha eest tellida kellegi kodu põletamist või muud pätitegu.
