"Piirkonna- ja noorsoopolitseinikud teevad üsna regulaarselt kontrolle, mis on siis suunatud noortele. Me ei käi ainult kampade juures vaid suhtleme ka üksikute noortega," ütles Bärenson Delfile.

Kui politseinikel on kahtlus, et alaealine on tarvitanud alkoholi või muid meelemürke, siis tuvastatakse isik ja tema võimalik joove ning vastavalt tulemusele viiakse läbi vajalikud toimingud. "Lisaks rikkumiste tuvastamisele on taoliste kontrollide eesmärgiks ka kontakti loomine noortega. Uurime, kuidas neil läheb, millega nad peamisel tegelevad," sõnas Bärenson. "Meie jaoks on oluline, et noored ei kardaks meid, vaid julgeksid pöörduda oma probleemide korral ka meie poole," lisas ta.

Näiteks tõi Bärenson juhtumi, kui ühel õhtul tabati alkoholi tarvitanud tüdruku, kellel ei olnud varasemalt kokkupuudet politseiga. "Vestluse käigus selgus, et tal on kodus keeruline olukord ning viimasel ajal ei ole läbisaamine vanematega hea. See oli põhjus, miks ta viibis õhtusel ajal väljas ja tarvitas alkoholi," rääkis Bärenson. "Vestlesime ka lapse emaga ning selgus, et ta on märganud lapse õppeedukuse langust, meeleolu muutust ning ka seda, et tütar viibib kodus üha harvemini," lisas Bärenson. Vestluse ajal tõdes ema, et tal on elukaaslasega omavahelised verbaalsed tülid, kuid ta ei märganud, et selle all kannatas ka tütar. "Politseijaoskonnas rääkis tüdruk emale kõigest ning tänaseks päevaks ei ole tüdruk ka enam politsei huviorbiiti jõudnud," sõnas Bärenson.

"Küsisime ka, et miks ta ei ole varem kellegi poole pöördunud ning ta vastas, et ei osanud antud murega kuhugile pöörduda," ütles Bärenson. Kuna antud alaealisel oli tegemist esimese rikkumisega, siis piirduti peale pikemat vestlust suulise hoiatamisega, mis tähendab, et menetlust rikkumise suhtes ei alustatud.

"Peamiselt jäävad noored silma suitsetamise ja alkoholi tarvitamisega. Vastavalt rikkumise otsustatakse, mis menetlust alustatakse," märkis Bärenson.