Politoloog Reformierakonna toetuse tõusust: valija peab riigi edu põhjuseks tihti võimuerakonda
Politoloog Rein Toomla on arvamusel, et Reformierakonna mõningane toetuse kasv ajal, mil erakonna liikmed on partei rahastamisskeemi pärast uurimise all, on seletatav Eesti suhteliselt hea majandusliku ja rahandusliku olukorraga võrreldes teiste Euroopa riikidega.
Toomla rääkis Delfile, et tema hinnangul on Reformierakonna toetuse tõusul 34 protsendini põhirõhk eurol ja eurotsoonil.
„Ajakirjanduse kaudu me teame, et mõnedes eurotsooni riikides on olukord päris jube ja sellega võrreldes tundub Eesti väike rahuoaas,“ kõneles ta. „Ehkki meie keskmine inimene elab kindlasti halvemini kui paljudes Euroopa riikides, on nende probleemid tunduvalt suuremad.“
„Hoolimata kergest sisepoliitiliselt skandaalist tuleb tavalisele valijale aeg-ajalt ikka selline mõte pähe, et see, kes võimul ehk Reformierakond, ongi andnud märkimisväärse panuse selleks, et Eesti oleks rahuoaas,“ ütles Toomla.
„Meie rahandusliku olukord on kaunis stabiilne ja valitsusel võlgu pole,“ tõdes ta. „Valija seostabki seda Reformierakonna tegevusega hoolimata sellest, et sisepoliitikas ei ole neil kõige paremad päevad.“
Toomla meenutas varemgi räägitut, et suuremate erakondade toetajaskond on välja kujunenud ja väiksemad skandaalid toetajaskonda ei mõjuta. Nii ei mõjutanud elamislubade skandaal oluliselt IRLi toetust ega muud skandaalid Keskerakonna toetust. „Väikesed kõikumised on olnud siia-sinna, aga suuremat mõju ei ole olnud,“ sõnas ta.
Toomla pidas võimalikuks, et vähesel määral mõjutas Reformierakonna toetuse kasvu ka erakonna ettepanek tõsta lastetoetust.
Toomla sõnul peitub kõigile erakondadele toetuse tõstmiseks potentsiaal nendes inimestes, kes praegu ühtegi erakonda ei eelista. Nende hulk oli eile avaldatud BNSi tellitud TNS Emori uuringu järgi 39 protsenti.
„Arvamusküsitluse tulemused peegeldavad päris hästi seda, kui palju tegelikult valimas käiakse,“ rääkis politoloog. Ta möönis, et valimisaktiivsus võiks suurem olla.
„Umbes 40 protsenti valijaskonnast on kusagil ripakil ja erakonnad peavad andma oma parima, et nende hulk muutuks järjest väiksemaks,“ rääkis Toomla ja lisas, et mõistlik mittevalimaskäijate hulk on siiski ka talutav. Põhjamaade kogemuse näitel pakus ta, et see võiks olla umbes 25 protsenti. „Sellele tulemusele jääme me praegu alla,“ lausus Toomla.
