Politoloog: Reformi toetust võis kärpida hirm üheparteilise võimu ees
Emori värske uuringu andmeil oli veebruaris Reformierakonnal toetajaid 28 protsenti, ehkki detsembris ja jaanuaris pooldas oravaparteid veel 36 protsenti valimisealistest kodanikest. Toomla ütles Delfile, et talle tuli erakonna toetuse suur kukkumine üllatusena.
„Eelmised uuringud näitasid Reformierakonnale kindlat võitu, ligi 40-protsendilist häältesaaki, millest hea õnne korral piisaks riigikogus peaaegu absoluutseks häälteenamuseks,“ rääkis Toomla.
„Võib-olla tõesti on inimestes tekkinud väike pelgus ainuparteilise võimu suhtes — sügisel lubas üks küsitlus Reformile isegi 43 protsenti hääli, mis annaks täiesti kindlalt riigikogus absoluutse enamuse. See toetus on sulanud nagu hiliskevadine lumi. Tänu sellele on Kesk, IRL ja sotsid nüüd natuke toetust kasvatanud,“ arvas Toomla.
Kümnendik langetab otsuse viimasel hetkel
Küsitluste võitjatel ei maksa siiski veel loorberitele puhkama jääda ja kaotajatel käega lüüa, kuigi elektrooniline hääletus käib juba mitu päeva ja esmaspäeval algab ka eelhääletus. Nimelt on Tartu ülikool korraldanud varasematel aastatel küsitlusi ka juba valimas käinud inimeste seas ja Toomla tõi välja selle, et tervelt viiendik valijatest langetas otsuse viimase nädala jooksul. „Umbes kümnendik tegi otsuse praktiliselt alles kabiinis,“ lisas politoloog.
„Isegi need peaministrikandidaatide debatid, mis toimuvad vahetult enne valimispäeva, võivad veel mitte otsustanud valijaid kallutada. Kui palju, seda ei tea,“ nentis Toomla.
Suurparteide valijad on rohkem truud
Samuti võib häältesaak erineda küsitlustulemusest seetõttu, et eri parteide toetajate valimisaktiivsus pole päris sama. „Meie enda küsitlused on näidanud, et suurte erakondade, eriti Keski ja Reformi valijad on rohkem välja kujunenud ning nende valimisaktiivsus on ka mõnevõrra kõrgem. Vahed ei ole siin katastroofilised, aga mõne väiksema erakonna valijad on siiski kõhklevamad, näiteks sotside ja Rahvaliidu puhul,“ selgitas politoloog.
Lõpetuseks ütles Rein Toomla, et talle on tänavuste valimiste eel hakanud silma kõikvõimalike debattide rohkus, mis annab alust arvata, et rahva poliitikahuvi on kasvanud. „Poliitikud peavad nüüd ka sellega arvestama, et niisuguseid üritusi tuleb tõsiselt võtta. Ilmselt poliitika on muutunud inimestele olulisemaks,“ nentis ta.
