Politoloog: Põlissoomlaste pääs valitsusse pole Eestile soodne
Eesti välispoliitika instituudi direktor ja Tartu ülikooli Balti poliitika korraline professor Andres Kasekamp ütles BNS-ile, et kui vahetult enne valmisi oli tõenäoline, et Põlissoomalsed jäävad valitsusest välja, siis nende „enneolematult hea“ valmistulemuse ning Soome erakonnajuhtide poolt valimiste järel väljaöeldu põhjal pääsevad põlissoomlased ilmselt valitsusliitu.
„Eesti vaatevinklist ei ole see meie jaoks väga hea uudis,“ sõnas Kasekamp.
Tema sõnul on Eesti huvides ühisraha ja samuti Euroopa Liidu „töine toimimine“ ja usaldusväärsus, siis Põlissoomlased on eurosekptilised ning vastu näiteks euro stabiilsuspaketile. „Põlissoomlaste seisukohad külvavad ebakindlust nii ühisraha stabiilsusele kui ka EL-i edasisele lõimumisele,“ märkis Kasekamp.
Kasekamp nentis, et Portugali otsus küsida rahvusvahelist abi vahetult enne Soome valimisi, oli Põlissoomlaste jaoks „taeva kingitus“, mis tõstis partei populaarsust.
Ka tõi Kasekamp Eestile ebasoodsa tegurina esile Põlissoomlaste vaenuliku suhtumise sisserändesse, mis mõjutab otseselt eestlasi.
„Põlissoomlaste arvates võtavad sisserändajad soomlastelt ära töö,“ nentis politoloog. „Somaaliast pärit inimesed võivad olla nähtavad Helsinki raudtejaama lähistel, kuid tegelikult on nende osakaal Soome ühiskonnas tühine,“ sõnas ta. „Soome kontekstis on kõige suurem sisserändajate grupp eestlased.“
Soome pühapäevased parlamendivalimised võitis Koonderakond, kes sai parlamendis 44 kohta. Seda on eelmisest koosseisust seitsme koha võrra vähem.
Sotsiaaldemokraadid kogusid 42 kohta (eelmises koosseisus 45), rahvuslik-populistlik erakond Põlissoomlased saavad 39 kohta (varem kuus mandaati).
Keskerakonna osaks jääb 35 mandaati (varem 50), vasakpoolsed kaotasid kolm kohta ja saadavad parlamenti 14 liiget. Rohelised kaotasid neli kohta ja peavad leppima 10 mandaadiga. Rootsi Rahvapartei saadikute arv jääb üheksa esindajaga samaks, samuti on esindatud Ahvenamaa.
