Palmaru väitis , et nii nagu ükski teine eluala, ei saa ka meedia loota pelgalt eneseregulatsioonile, vaid peab alluma seadustele, kirjutab Postimees.

Meediaseadus peaks tema sõnul reguleerima meedia vastutust, aitama tõsta ajakirjanduse taset ning hoidma ära selle, et ajakirjanikud või meediaettevõtete omanikud võiksid oma võimu teadlikult kuritarvitada.

Pressinõukogu liige Tarmu Tammerk märkis, et kui Eestis on tekkinud selline mõtteviis, et ajakirjandust on vaja reguleerida, siis on see tagurliku mõtte vili. „Ajakirjandus on liiga mitmetahuline nähtus, et seda ühe seadusega reguleerida.”

Ka riigikogu juht akadeemik Ergma seadis kahtluse alla Eesti ajakirjanike professionaalsuse, küsides, kas nad on ikka piisavalt pädevad langetama ühiskondlikult tähtsatel teemadel otsuseid ja hinnanguid.

TÜ kommunikatsiooniõppejõud Aune Past märkis, et kompetentsuse küsimus ei puuduta ainult meediatöötajaid. „Kas poliitik on pädev tegema neid otsuseid, mida ta teeb — see on palju laiem küsimus.”

Ergma täheldas, et ajakirjandus vahendab liiga palju negatiivseid sõnumeid, mis mõjuvad inimestele masendavalt.

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja massikommunikatsiooni osakonna juhataja Halliki Harro-Loit tuletab meelde, et sageli on just poliitikud need, kes ise vahendavad meediasse vastasseisu ja negatiivset uudist. „Allikate, eriti privilegeeritud allikate võim on palju suurem, kui arvatakse.”