Tsahkna teatas arvamusloos, et riigikogu võiks koos käia ühe nädala kuus ning riigikogu tavaliikmete palka võiks langetada ühele keskmisele kuupalgale. Ta leidis samuti, et iga riigikogu liige võiks saada isikliku nõuniku.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Maris Lauri arvas, et kui Tsahkna kirjeldas riigikogu liikme rahulikku, vähese koormusega tööd, siis rääkis ta oma isiklikust kogemusest riigikogus. "Kui ta nii kirjeldab, siis on tunne, et tema üks neist inimestest, kes pole sisuliselt ja innuga riigikogus tööd teinud," rääkis Lauri.

Ta nentis, et riigikogus on nii töökaid kui vähem töökaid inimesi. "Osad teevad asju innuga ja osad teevad asju lõdvemalt. See on inimese südametunnistuse küsimus," rääkis Lauri.

Ta polnud nõus Tsahkna seisukohaga, et riigikogu liikme tööks tuleb lugeda vaid riigikogu istungite ja komisjoni istungite aeg. Lauri sõnul peavad poliitikud ka läbi lugema eelnõud ja muud materjalid, mida nad arutavad, samuti tuleb läbi mõelda ja valmis kirjutada isiklikud ettepanekud. See võtab palju aega ja osad riigikogu liikmed ei viitsi sellega tegeleda, nentis Lauri.

Ta pidas puhtaks populismiks Tsahkna arvamust, et riigikogu liikmed võiksid vähem töötada ja saada samas vähem palka. Tema arvamusega nõustus keskfraktsiooni liige Toomas Vitsut, kes leidis, et selle kõige taustaks on lähenevad valimised.

"Ettepanekute sisu osas tundub, et need ei ole tehtud riigikogu efektiivsemaks muutmiseks, vaid et valijatele meeldida. Teatavasti suur osa valijaid arvavad, et riigikogulased peaksid oma tööle peale maksma," kommenteeris Vitsut.

Eriti naljakaks pidas Lauri mõtet, et riigikogu liige võiks põhikohaga töötada mujal ja käia riigikogus tööl vaid ühe nädala kuus, aga samas saaks iga riigikogu liige endale täiskohaga nõuniku, kes tegeleb seadusandlusega, koostab muudatusettepanekuid ja formuleerib ettepanekud seadusandlusesse. Kuna see on riigikogu liikme põhitöö, siis võiks see Lauri arvates olla jätkuvalt riigikogu liikme enda teha.

Riigikogu tugevdamiseks võiks Lauri arvates pigem tugevdada riigikogu ametnike poolt, eriti õigusalastes küsimustes. Kuna mõne riigikogu komisjoni juures töötavad ametnikud on tööga üsna ülekoormatud, siis võiks just nendesse komisjonidesse ametnikke juurde palgata. Samuti võiks tema sõnul kaaluda komisjonide ülesannete ümberjagamist, sest mõned komisjonid on väga töömahukad, aga teised vähem.

Küll aga leidis Vitsut, et saadikutele oleks abilistest kasu küll. Saadikute ettevalmistus ja võimekus selle tööga tegeleda on väga erinev, abid aitaksid teha tööd efektiivsemaks. Vajadusel võiks kulude piiramiseks abide palkamise korral vähendada riigikogu liikmete arvu. Riigikogu liikmete tööaja vähendamine aga mingit kasu tema arust ei too.