Konverentsil esitletav Noorteseire aastaraamat annab põhjaliku ülevaate noorte toimetulekust tööturul. Kogumiku koostanud analüütikud ja teadlased rõhutavad, et noorena töötuks jäämine mõjutab oluliselt inimese tulevikuväljavaateid ning töötuse risk suureneb ka tema edasises elus. Ennekõike on oluline tagada, et noortel oleks tööturule sisenemisel piisav erialane ettevalmistus.

"Nii meie uuringud kui ka kohtumised ettevõtjatega on kinnitanud, et õpiaegne praktika on tudengi seisukohast tulevase töökoha valikul väga oluline ja teisalt aitab see ettevõttel testida potentsiaalsete töötajate sobivust uutele töökohtadele,“ tõdeb Noorteseire kogumiku üks autoreist Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.

Eametsa sõnul vähendab täiskohaga töötamine õpingute ajal kindlasti tudengite võimet õppeprogrammi omandada. „Aga eks tuleb aru anda, et valdav osa tudengitest on sunnitud töötama õpingute ajal, selleks, et majanduslikult toime tulla“.

Töötuse määr on tõusnud hüppeliselt, viies Eesti kogu Euroopa suurima noorte töötuse määraga riikide sekka ning tuues kaasa ka pikaajalise töötuse kasvu. Viimastel aastatel on kasvanud just nende noorte osakaal, kes ei osale ei haridussüsteemis ega ole hõivatud tööturul. 2010. aastal oli Eestis keskmiselt 23 400 töötut 15–24-aastast noort. Selle põhjuseks on nii majanduskriisi tagajärjel toimunud üldine hõive langus kui ka nn laulva revolutsiooni aegse beebibuumi ajal sündinute tööturule sisenemine. Kuna tööandjad panevad rõhku kogemuse ja erialase ettevalmistusega töötajatele, on noorte tööturule sisenemine kujunenud tõsiseks probleemiks. Lausa 39% töötutest noortest on kas värsked koolilõpetajad, varasema töökogemuseta või õpingute katkestajad.