Poliitikud imestavad, miks on hümnile oma seadust vaja

 (116)
Slovakkia presidendi visiit Eestisse
Slovakkia presidendi visiit EestisseFoto: Andres Putting

Poliitikud imestavad, miks on Eesti hümniga seotud küsimusi vaja seadusega lahendada, sest seni pole hümniga probleeme olnud.

EKRE avastas hiljuti, et Eesti hümn on seadusega katmata ja kirjutas hümni seaduse eelnõu. Seda on kommenteerinud nii justiitsministeerium kui kultuuriministeerium, valitsus otsustas seda toetada.

Justiitsminister Urmas Reinsalult (IRL) sai eelnõu ainult leige toetuse. Hetkel on Eesti hümn ühiskondliku kokkuleppe ehk tavaõiguse kohaselt "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Reinsalu kartis, et kui hümni küsimusi hakatakse seaduse tasandil määrama, võime tavaõiguse alusel väljakujunenud õigusrahu asemel sattuda olukorda, kus päevapoliitilistel või muudel kaalutlustel on ühiskonnas pidevalt diskussioon hümni
sõnade, viisi, taktimõõdu vms üle.

"Üheks läbivaks õigusloome põhimõtteks, mis on kajastamist leidnud valdkondlikes strateegilistes dokumentides nagu õigusloome hea tava ning õiguspoliitika alused, on vajadus kriitiliselt hinnata iga
õigusakti vajalikkust ning otsustada, kas seaduse tasandil regulatsioon on hädavajalik. Siiski võib käesoleval juhul asuda seisukohale, et kavandatud regulatsioon on riikluse seisukohalt oluline ning
kinnistab veelgi hümni kui ühe sümboli osatähtsust," kirjutas Reinsalu.

Seotud lood:

Kultuuriminister Indrek Saar (SDE) omakorda leidis oma seisukohas, et vastamata on küsimus, miks üldse peaks hümni kasutamist seadusega reguleerima, sest hümn pole praegu kuidagi ohustatud. Mingit analüüsi, mis selgitaks vajadust eraldi seaduse järele, EKRE Saare hinnangul oma eelnõule lisanud pole.

"Kui eelnõu esitaja esitab sisulise ja ekspertide arvamusele tugineva analüüsi, millest ilmneb argumenteeritud vajadus hümni täiendavaks kaitseks, oleme valmis kaaluma asjakohaste meetmete kasutuselevõtu vajadust, mille erinevad võimalused tuleks välja selgitada nimetatud
analüüsi käigus," teatas Saar.

Hümniseaduse vajalikkuses kahtles ka riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams (VE). "Üldine filosoofia on mul eluaeg olnud, et riigis peab olema seadusi nii vähe kui võimalik. Kui on täiesti võimalik olnud hakkama saada ilma hümniseaduseta ja midagi väga halba pole juhtunud sellest, siis äkki pole ka tulevikus seda vaja," arvas Adams.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare