Eesti Ekspress uuris, kuidas poistebändid üldse vastu peavad ja mida neil publikult oodata on. Vestlusringis osalesid popmuusikaasjatundjad Tõnis Kahu, Siim Nestor ja Mart Juur.

Kahu märgib, et poistebändide eluiga on üldjuhul neli aastat. Ent poistebändid käivad alati paarikaupa. Vaenlase olemasolu on hädavajalik. Näiteks Backstreet Boys ja NSync.

Kahu lisab, et tegelikult on kõigi poistebändide eeskuju Madonna. Aga noh, äraostmatute eeskujuks on ju ekspresident Lennart Meri poosid, tähendab Juur.

Poistebändi kollektiivne karisma peab olema suurem isiklikust, tähendab Kahu. „Kui keegi hakkab tegema sooloprojekti, satub ta bändi fännidega vastuollu, teda peetakse reeturiks.”

Poisid tahavad küll kangesti ise laule kirjutada, aga tegelikult on poistebändi saatus laulda kellegi teise laulu. „”Vali kord!” sõnad ja muusika põhineb ju New Yorgi linnapea Rudolph Giuliani kuulsal hitil „Nulltolerants”,” avaldab Juur.

„Just oma peaga kirjutatud lood kipuvad poistebändidel luigelauluks jääma,” selgitab Nestor. „Reinsalul ei olnud korralikku hitti, ta rääkis riigist ja Riigikogust.” „Äraostmatutel oli korralik ballaad — „Vali kord!”,” täiendab Kahu. „Nüüd üritas Reinsalu ise oma lugu teha ja te andsite selleks lolli peaga loa.”

Juur leiab, et praegu on õige aeg hakata uut bändi tegema. Oleks kasulik, kui uues bändis oleks mõne Äraostmatu noorem vend, arvab Nestor. „Hea tegija oleks Berk Vaher, kes Res Publicast välja astus,” pakub Juur. „Aga ka Rain Tolk. Tegelikult sobiks sinna kogu ESTO-TV tiim.” Uue bändi nimi võiks olla „Uued Äraostmatud”, „Äraostmatud 2” või „Tõelised Äraostmatud”.

Ja mida siis teha Urmase ja Indreku, Ken-Marti ja Taaviga? „Kihutage tänavale!” soovitab Juur. „ Mis neist ikka hoida. Las vaatavad ise, kuidas hakkama saavad.”