"Seaduse järgi on Eestis kahtlustatava või süüdistatava vahistamise aluseid kaks – kohus võib isiku vahi alla võtta ainult siis, kui on oht, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist või hakata uurimisest kõrvale hoidma. Kuriteo raskus pole iseenesest vahistamise aluseks," ütles Ülviste.

"Oleg Bogdanov pani esimese kuriteo toime isiklikul ajendil, ta kutsus seejärel ise politsei kohale, jäi sündmuspaigale, tunnistas ja kahetses oma tegu. Bogdanovit ei olnud varem kriminaalkorras karistatud ja ta polnud ka üheski teises kuriteos uurimise all," tõi Ülviste välja mehe tausta.

"Eeltoodust lähtudes ei olnud Oleg Bogdanovi puhul alust arvata, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist või minna uurimise eest pakku, ja seetõttu ei taotlenud prokuratuur kohtult tema eeluurimise ajaks vahi alla võtmist," selgitas Ülviste.

Ülviste rõhutas, et kohtu mõistetud karm karistus vahistamise aluseks ei ole. "Kuivõrd kohtumenetluses ei ilmnenud ohtu, et süüdistatav võib hakata karistusest kõrvale hoidma, siis ei taotlenud prokurör ka kohtus süüdistatava vahistamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja kohus ei teinud seda ka oma algatusel."

Inimese käitumist ei saa ette ennustada

Kohtuotsus, millega Oleg Bogdanovit karistati naisele raske tervisekahjustuse tekitamise eest seitsmeaastase vangistusega, on praegu edasi kaevatud riigikohtusse.

Politsei pidas Oleg Bogdanovi reedel kinni kahtlustatavana oma äia tapmises ja kohus võttis ta laupäeval prokuratuuri taotlusel vahi alla.

"Tegemist on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga, kuid isikule tõkendi valimisel saab lähtuda ainult seaduses toodud alustest. Samas inimese käitumist ei saa kunagi täielikult ette ennustada," nentis Ülviste.