Põhiseaduskomisjonis oli kõne all omavalitsuste tulevik
„Ka kohalike omavalitsuste puhul tuleb meil eelkõige arvestada, et need on moodustatud kogukonnapõhiselt, mitte pole tegemist riigivõimu käepikendusega kohtadel. Omavalitsuste edasisest reformist rääkides tuleb esmatähtsaks pidada nende tugevust, motiveeritust, täidetavate ülesannete mahtu, jätkusuutlikku eelarvet ning demokraatlikku otsustamiskorda. Alles seejärel saab rääkida omavalitsuste piiride vabatahtliku muutmise tähtsusest ja riigi poolt omavalitsuste ülese koostöö soodustamisest,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde riigikogu pressitalituse vahendusel.
Täna põhiseaduskomisjonis sõna võtnud Tallinna Ülikooli õppejõudude ja omavalitsuste esindajate hinnangul tuleks välja töötada mudel, millisena me sooviks omavalitsusis tulevikus näha. Ajaline perspektiiv, mil muudatused ellu viiakse, võiks nende hinnangul olla 2018. aasta.
Eesti Maaomavalitsuste liidu nõuniku Märt Moll tõi tänasel istungil esile riigi liigse sekkumise ja finantsautonoomia piiramise keskvõimu poolt. Molli väitel on riigieelarve maht kasvanud kiiremini kui omavalitsuste eelarved ja praeguseks on jõutud olukorda, kus kohalikud omavalitsused pole võimelised täitma kõiki ülesandeid vahendite vähesuse tõttu ning teenuste maht elanikele on seetõttu vähenenud.
Regionaalminister Siim Valmar Kiisler osutas, et paljud omavalitsused on liiga väikesed ega suuda ilma omavahelise koostööta täita neile pandud funktsioone. Ka ei ole demokraatlikud otsustusprotsessid alati tagatud väikestes omavalitsustes, kus elanike arv on selleks liiga väike.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul toimub neljapäeval, 23. septembril riigi ja kohalike omavalitsuste partnerluse teemaline arutelu ka riiklikult tähtsa küsimusena riigikogu täiskogus. Ettekande sel teemal teevad regionaalminister Siim Valmar Kiisler, põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ja Tallinna Ülikooli avaliku poliitika professor Georg Sootla, kes tutvustas oma seisukohti ka komisjoni istungil.
