Põhiseaduskomisjon muudaks kohtunikuks saamist paindlikumaks
„Soov muuta kohtunikuks saamist paindlikumaks on mõistetav ja põhjendatud, sest aastaks 2020 tekib umbes kolmandikul Eesti kohtunikest õigus minna pensionile ning süsteemi paindlikumaks muutmine hõlbustaks uute kohtunike leidmist,“ tõdes komisjoni esimees Kalle Laanet riigikogu pressiteenistuse teatel.
Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu näeb ette kohtunikuametisse kandideerimise regulatsiooni paindlikumaks muutmist, et tagada tulevaste kohtunikukonkursside õnnestumine. Eelnõu seletuskirja kohaselt on kohtunikukonkursid viimastel aastatel ebaõnnestunud, kuna kohtunikuks kandideerijaid on vähe. Väike kandideerijate arv tuleneb asjaolust, et kohtunikuks saamise regulatsioon on liiga jäik: ühelt poolt on piiratud isikute ring, kellel on võimalik kohtunikuks kandideerida, ning teiselt poolt on jäik kohtunikuks kandideerimise protsess.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb esimese astme kohtunikuks saamiseks läbida kaks aastat kestev kohtuniku ettevalmistusteenistus ja sooritada kohtunikueksam. Seadusemuudatuse tulemusel ei peaks kohtunikuks kandideerijad aga enam läbima kohustuslikku ettevalmistusteenistust, vaid vastama kohtunikule esitatavatele nõuetele, sooritama edukalt kohtunikueksami ning läbima konkursi.
Kohtunikueksami sooritamist ei nõutaks seejuures vandeadvokaatidelt ja prokuröridelt, kes on teadmiste kontrolli läbinud juba prokuratuuri või advokatuuri astudes. Kohtunikueksami komisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka teistelt õiguserialadelt kandideerijaid (nt õiguskantsler).
Kohtuniku ametioskuste õpetamine toimuks lühikese perioodi jooksul pärast kohtunikuna ametisse asumist, kusjuures esimese kuue kuu jooksul pärast ametisse asumist on kohtuniku töökoormus väiksem. Koolitusprogrammis osalemine oleks ametisse asuvatele kohtunikele kohustuslik.
Eelnõuga soovitakse suurendada ka horisontaalset liikumist reguleeritud õigusalade vahel, et kohtunikel, prokuröridel ja vandeadvokaatidel tekib võimalus teiste reguleeritud õigusalade liikmeks saada lihtsustatud korras ilma vastavat eksamit sooritamata.
Komisjon saatis eelnõu esimesele lugemisele 13. aprilli riigikogu istungile.
