Kui praegu viib klassijuhataja oma õpilased välja kuuenda klassini, õpetades neile kõike matemaatikast kirjanduseni, siis uue õppekava eelnõu taastaks vana süsteemi, kus klassijuhataja roll kõigi ainete õpetajana kestis vaid neljanda klassini, kirjutab Postimees.

“Igal asjal on oma plussid ja miinused, kiirema ülemineku pooldajate argumendiks on ainete põhjalikum õppimine,” rääkis Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktorant Katrin Aava. “Kuid isiklikult näen selle taga eliitkoolide survet, kelle eesmärk on võimalikult paremad tulemused.”

Lektor Anne Uusen leidis samuti, et viiendas klassis on lastel raske iga, mida ei tohiks suurte muudatustega veelgi raskendada. “Klassiõppe lõppedes jääb maha turvaline klassijuhataja ja lisaks muutuvad sageli ka klassikaaslased.”

Tallinna 21. koolis lähevad lapsed aga juba praegu viiendas klassist alates aineõpetajate käe alla ning kooli direktori Naida Toomingase hinnangul pole see õpilaste õppeedukusele või enesetundele traumeerivalt mõjunud.

Uuseni sõnul teeb võimalik muudatus nõutuks ka praegused klassiõpetajaks õppijad, keda valmistatakse ülikoolis ette just nii, et nad oleksid võimelised õpetama enamikku põhiainetest kuni kuuenda klassini.

Tallinna ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever tõdes, et kuuenda klassini kestev klassiõpe ei taha hästi toimida, sest õpetajaid, kel oleksid vajalikud teadmised, on raske leida.