Haridusorganisatsioonide ja huvirühmade esindajad on Repsi sõnul ühel meelel, et praegusel kujul põhikoolieksamite süsteem ei täida täies mahus sellele seatud eesmärke ja on aeg olukorda muuta.

Muudatuste eesmärgiks on pakkuda senisest mitmekesisemat ja kvaliteetsemat tagasisidet põhikoolide õppetöö planeerimiseks ja läbiviimiseks, koolide tulemuslikkuse jälgimiseks, samuti optimeerida õpilaste ja koolide testimisega seotud koormust.

Ministeerium soovib põhikooli lõpueksamid ja tasemetööd praegusel kujul kaotada. Põhikooli lõpetamise tingimused määrataks ka edaspidi riiklikus õppekavas, kuid õigus ja pädevus otsustada, kas õpilane on õppekava läbinud, põhihariduse omandanud ja lõpetamise tingimused täitnud, oleks edaspidi koolil.

Gümnaasiumi lõpetamisel sooritatavate riigieksamite süsteem on praegu keskendunud kolmele õppeainele, milleks on eesti keel, matemaatika ja võõrkeel ning ei anna abituriendile, koolile ega riigile tagasisidet teiste ainevaldkondade õpitulemuste kohta.

Reps ütles, et teave keskhariduse lõpetaja teadmiste tasemest teistes valdkondades, nagu sotsiaal- ja loodusteadused, jääb praegu pildilt välja.

Erinevad huvigrupid on tema sõnul rõhutanud, et laiema tagasiside saamine on oluline kõigile haridusega seotud osapooltele – nii õpilastele, nende vanematele, õpetajatele, kõrg- ja kutsekoolidele kui ka riigile.

Seega soovib haridus- ja teadusministeerium laiendada eksamite valikut, pakkudes gümnaasiumilõpetajatele erinevates valdkondades valikeksameid.

Lõpliku otsuse muudatuste osas teeb riigikogu.