Piusa piirivalvur Kersti Nüüd jagab teenetemärki koeraga

„Ma ütleks, et see on ikka rohkem Aroni auhind (täisnimega Kiirestulen Aron). Mis mina seal ikka teen. Rihma otsas liigun järele ja aina lähen. Ta ise võtab jälgi ja mõtleb väga hästi. Ta on kihvt koer.“

Nii reageeris kümne aastase staažiga Piusa piirivalvekordoni kordoni koerajuht Kersti Nüüd õnnitlustele teenetemärgi saamise puhul. Naine on oma koeraga lahutamatult seotud ja lubab Kotkaristi kuldristi Aroniga jagada. „Palju ta ise sellest aru saab, aga maiustust saab kindlasti,“ lubas Nüüd.

Piirivalvur on Aroniga koos töötanud alates 2011. aasta kevadest, kui Soomest pärit Belgia lambakoera kutsikas temani jõudis. Nüüdi ülesandeks on looma õpetamine ja treenimine. Kordonis tehakse jäljetööd Eesti lõunapiiri kaitseks. „See on mu unistuste töö,“ ütles Nüüd.

Koos teenistuskoeraga on Kersti Nüüd andnud suure panuse piiriturvalisuse tagamisel idapiiril ja saavutanud märkimisväärseid tulemusi ebaseaduslike piiriületajate tabamisel, salakauba avastamisel ning salakauba veoga seotud kuritegudele viitavate tõendite leidmisel.

Nüüd naudib tööd piirivalves just seetõttu, et seal annab koostöö koeraga ka käega katsutavaid tulemusi. „See on fantastiline, et saan teda kasutada suurema eesmärgi nimel. Saan minna loomaga välja ja kui jälje lõpus ongi inimene, see teeb tuju heaks,“ selgitas Nüüd. 

Koerajuht meenutab juhtumit, kus turvakaameras oli näha inimeste liikumist ja neid hakati väga 

kaugelt jälje järgi jälitama. „Me olime partneriga juba lootuse kaotanud, aga koer läks edasi. Me ise ei näegi sageli midagi, ainult koera järgi läheme. Ja siis istusidki piiri ääres inimesed ja ootasid salakaupa.“

Koerajuhid teevad oma tööd südamega ja selline on ka Kersti Nüüd. Kiitust jagub rohkem koerale kui endale. Lõpuks tunnistas kotkaristi teenetemärgi laureaat, et koer on temast isegi korralikum: “Ta hoiab oma asju pedantlikult, ma ise nii joonlaua inimene ei ole.“

Kolleegid Politsei- ja Piirivalveametist iseloomustavad Kerstit visa hingena ja see omaduseks on edukalt üle kandunud ka tema hoolealusele teenistuskoerale. Lisaks teenekale koerajuhile on tunnustuse osaliseks rahvusvahelistel võistlusel saanud ka teenistuskoer Aron ise. Kersti ja Aron on alati „põllul“ tööks valmis sõltumata sellest kas on töö- või puhkeaeg. Ka rasketest tingimustest hoolimata ei lõpeta nad ülesande täitmist enne, kui kõik võimalused juhtumi edukaks lahendamiseks on ära kasutatud.