Pistist küsivad enim arstid ja tehnoülevaatajad

 (63)
Raha
Foto: Andres Putting

Justiitsministeeriumis äsja valminud korruptsiooniuuringu kohaselt on viimase nelja aastaga toimunud positiivsed muutused inimeste hoiakutes korruptsiooni suhtes ning vähenenud on ka isiklikult sellega kokku puutunud inimeste arv.

"Selline uuring viidi Eestis esmakordselt läbi 2004. aastal, seejärel taas 2006. aastal ning nagu varasematelgi kordadel, uurisime nüüd kolme sihtrühma, kelleks olid elanikud, ettevõtjad ja avaliku sektori töötajad," selgitas justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt.

"Positiivsena võib välja tuua, et elanike hoiakud seoses korruptsiooniga on paranenud – kui 2006. aastal oli hüpoteetilises situatsioonis ametnikele valmis meelehead pakkuma tervelt 44 protsenti elanikest, siis sel aastal oli seda valmis tegema 34 protsenti küsitletutest," ütles Sööt. "Samuti on muutunud suhtumine kinkimisse."

Uuringu tulemuste kohaselt arvatakse, et korruptsiooni on nüüd vähem kui viis aastat tagasi, samuti on vähenenud isiklikult korruptsiooniga kokku puutunud elanike arv. Näiteks kui 2006. aastal oli meelehead küsitud 15 protsendilt ettevõtjatelt, siis nüüd oli see arv kümme protsenti. Kui 2006. aastal oli kaheksa protsenti elanikest maksnud ametnikele peale või toonud kingituse, siis nüüd oli neid neli protsenti.

Samuti on vähem neid, kes on ise otseselt mõnda muud tüüpi korruptsiooniga kokku puutunud. Nüüd on selliseid inimesi 11 protsenti (viis aastat tagasi 14 protsenti) ja ettevõtteid 19 protsenti (varem 20 protsenti).

Kolm protsenti ettevõtjaid maksis

Avaliku sektori töötajatele on viimase aasta jooksul meelehead andnud neli protsenti elanikest. Seda on aga küsitud 18 protsendilt inimestelt ning seda kõige enam sõidukite tehnoülevaatusel (11%) ja arstidega suheldes (9%).

Söödi sõnul on mõlema valdkonna puhul huvitav see, et kummalgi juhul pole tegemist ametnike korruptsiooniga, vaid näiteks tehnoülevaatuse puhul on tegemist eraõiguslike juriidilise isikutega. "Riik teeb nende üle küll järelevalvet, aga sisuliselt tegutsevad ikkagi eraettevõtjad," täpsustas Sööt.

Viimase aasta jooksul on meelehead soovitud kümnelt protsendilt ettevõtjatest. Ka ettevõtjad on altkäemaksu küsimisega enim kokku puutunud sõidukite tehnoülevaatusel (5%). Samuti on neilt altkäemaksu eeldatud riigihangetel (4%). Meelehead on andnud kolm protsenti ettevõtjatest.

Söödi sõnul on oluline silmas pidada, et korruptsiooni ja altkäemaksu puhul on uuringus tegemist üldistavate sotsiaalsete terminitega, mitte aga kitsalt juriidilise mõistega.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare