PISA uuring: internetikasutajad on vilunumad lugejad

PISA testi tulemused näitavad, et õpilased, kes loevad palju internetis, on üldiselt vilunumad lugejad kui need, kes internetti vähem kasutavad.

65 OECD riigis läbi viidud PISA uuring näitas, et õpilased kes loevad internetis näiteks e-kirju, suhtlevad veebis, loevad uudiseid, kasutavad veebisõnastikku või -entsüklopeediat, osalevad online-grupivestlustes ning otsivad veebist infot, said ka testis paremad tulemused.

Kõikides riikides saavutavad õpilased, kes naudivad lugemist, märkimisväärselt kõrgemaid tulemusi, kui need, kes lugeda ei armasta.

Küsimus, milline lugemisviis on efektiivseim lugemisoskuste soodustamiseks ja lugemissoorituse parandamiseks, on tekitanud olulise diskussiooni, leiab uuringu Eesti-poolne koordinaator ja aruande toimetaja Gunda Tire.

PISA tulemused näitavad tema hinnangul, et kuigi ilukirjandust lugevad õpilased saavad kõige tõenäolisemalt kõrgeid tulemusi, saavad lugemises eriti häid tulemusi just väga erinevaid materjale lugevad õpilased.

Võrreldes mitte oma lõbuks lugemisega, tundub ilukirjandust oma lõbuks lugemine olevat positiivselt seotud kõrgemate tulemustega PISA 2009 lugemistestides.

Seevastu koomiksiraamatute lugemine näitab mõnedes riikides lugemisoskuse väiksemat paranemist või teistes riikides seost üldise madalama sooritusega lugemises.

Õpilased ei loe oma lõbuks

OECD riikidest tunnistab keskmiselt 37 protsenti õpilastest, aga Austrias, Hollandis ja Luksemburgis 45 protsenti või rohkem, et nad ei loe oma lõbuks vähimalgi määral. Eestis on 38,6 protsenti 15-aastaseid, kes ei loe oma lõbuks.

Kõikides riikides väidavad poisid, et nad loevad oma lõbuks tüdrukutest vähem, ning poistel on oma lõbuks lugedes ka tüdrukutest erinevad lugemisharjumused. Vähem kui pooled poistest Eestis loevad oma lõbuks.

Eesti on kõikide osalenud riikide hulgas funktsionaalse lugemisoskuse arvestuses 13. kohal, nagu ka 2006. aastal. Euroopa riikide seas on Eesti koguni 5. kohal.

Eesti koht võinuks olla ka kõrgem

Eestiga sai sarnase tulemuse — 16 riiki: Islandi, Norra, Liechtensteini, Hollandi, Saksamaa, Šveitsi, Belgia, Suurbritannia, Taani, Rootsi, Taibei, Poola, Ungari, Iirimaa, USA ja Prantsusmaa tulemused ei erinenud statistiliselt Eesti tulemustest.

Seega jääb Eesti tulemus vahemikku 508–494 punkti ehk Eesti oleks võinud olla 10.–26. kohal maailmas. OECD riikide hulgas oleks Eesti 7.–21. kohal. Euroopa riikide võrdluses oleks Eesti aga 2.–15. kohal.