PISA testi tulemused: Eesti õpilased on probleemilahendusoskustelt 44 riigi seas 12. kohal
Euroopa riikide seas on Eesti kolmandal positsioonil. Testis uuriti õpilaste üldist arutlemiseoskust, võimet ja motivatsiooni lahendada uudseid probleeme. Võimalikult vähe pidi kasutama ainepõhiseid faktiteadmisi. Probleemilahendusoskuste uuringu näidisülesandeid saab vaadata siit.
PISA testi koostajate hinnangul on probleemilahendusoskus seotud tööturul ja elus hakkama saamisega, sest enam kui neli inimest viiest puutuvad tööl kokku keeruliste probleemide lahendamisega. PISA uuring näitab, et Eestis on väga vähe madala probleemilahendusoskustega noori – ligi 85% meie õpilastest jõuavad vähemalt baastasemele. Euroopas on Eestist vähem madala probleemilahendusoskustega õpilasi ainult Soomes. Kõrgtasemel noorte hulk oli uuringus osalenud OECD riikide tasemel.
"Mul on hea meel, et Eesti õpilased on probleemilahendusoskuste poolest Euroopas esirinnas," ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. "See annab tunnistust asjaolust, et meie noored saavad nüüdisaegses ühiskonnas hästi hakkama. Teame, et tööandjad väärtustavad päheõpitud teadmistest aina enam oskust lahendada tekkivaid probleeme loovalt ja kohaneda uue olukorraga. Oleme aastate jooksul algatanud olulisi muudatusi haridussüsteemis, et muutunud vajadusega kaasas käia. Tänased tulemused kinnitavad, et peame sellega jätkama," sõnas ta.
Tase sõltub kooli asukohast ja õppekeelest
Samas tõi test välja ka selle, et Eesti noorte oskus probleeme lahendada sõltub tugevalt kooli õppekeelest ja asukohast. Vene õppekeelega koolide õpilaste keskmine sooritus on 49 punkti ehk enam kui ühe kooliaasta võrra madalam kui eesti õppekeelega koolides. Parimad probleemilahendajad on suurlinnakoolide õpilased ja mõnevõrra nõrgemad on maakoolide noored.
Võrreldes teiste uuringus osalenud riikidega on õpilaste sotsiaalmajandusliku tausta mõju tulemustele väike, kuid üllatuslikult seostub Eesti õpilaste oskus probleeme lahendada tugevalt vanemate töökohaga. Eestis said juhtide ja spetsialistide lapsed probleemilahenduses keskmiselt 34 punkti parema tulemuse kui teistes ametites töötavate vanemate lapsed (39 punkti võrdub ühe kooliaastaga).
Gunda Tire, Eesti PISA koordinaator SA Innovest rõhutas, et tulemused näitavad selgelt, et koolil on tugev mõju õpilase probleemilahendusoskusele. "Koolid ja vanemad peaksid teadvustama, et keerulise maailmas toimetulekuks on paremini valmis need lapsed, kes käivad uudseid õppemeetodeid rakendavates koolides ning kus õpilaste-õpetajate suhted on head," rääkis Tire.
PISA 2012 põhiuuring mõõtis 15-aastaste õpilaste oskusi ja teadmisi kolmes valdkonnas matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes.
Detsembris avaldatud PISA 2012 põhiuuring näitab, et Eesti 15-aastaste põhikooliõpilaste tase on maailma parimate seas ja Euroopa absoluutses tipus. Loodusteadustes jagab Eesti Euroopas 1.-2. kohta Soomega. Testis osalenud 65 maailma riigi võrdluses jagavad Eesti noored loodusteadustes 4.–7. kohta Jaapani, Soome ja Koreaga. Lugemises ja matemaatikas on Eesti maailmas 11. kohal ning jagab Euroopas 3.–6. kohta.
